Vabariigi President Alar Karis tänas Kadriorus kohtumisel Ameerika Ühendriike senaatoritega USAd pikaajalise toetuse ja liitlassuhete eest ning ütles, et Eesti hindab kõrgelt Ameerika Ühendriikide globaalset liidrirolli ning jääb kindlaks liitlaseks vabaduse ja turvalisuse kaitsel.

Eesti riigipea ja NATO Euroopa liitlasi külastanud USA senaatorite kohtumise keskmes olid julgeolekuküsimused, Ukraina sõja mõju ning Atlandi-üleste suhete tugevdamine.

Foto: Raigo Pajula

President Karis tõi kohtumisel välja USA vägede kohaloleku tähtsuse Eestis ja senised sammud Euroopa julgeoleku tugevdamisel. „Atlandi-ülesed suhted on Euroopa julgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega. See on väga oluline, et Ameerika lipp on Euroopas nähtaval – see annab kindluse liitlastele ja on mõjus heidutus Venemaa agressiooni vastu,“ ütles president Karis.

Atlandi-ülesed suhted on Euroopa julgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega. See on väga oluline, et Ameerika lipp on Euroopas nähtaval – see annab kindluse liitlastele ja on mõjus heidutus Venemaa agressiooni vastu.

Vabariigi President rõhutas, et maailmas on arvukaid konflikte, kuid Eesti ja kogu regiooni jaoks on kõige teravam julgeolekuoht Venemaa agressioonisõda Ukrainas. „Olen isiklikult külastanud korduvalt Ukrainat ning näinud sõja ränka mõju. Meie kohustus on Ukrainat toetada – nii sõjaliselt, poliitiliselt kui ka ülesehitusel ja reformide läbiviimisel, isegi siis, kui sõda veel kestab,“ märkis riigipea. „Venemaa vastased sanktsioonid on üliolulised, kuid need on tõhusad vaid siis, kui töötavad.“

Eesti riigipea sõnul kujutab Venemaa ohtu mitte ainult Ukrainale, vaid kogu piirkonnale ja Euroopale tervikuna. „Hea uudis on see, et Soome ja Rootsi on NATO liitlased – see suurendab oluliselt meie ja kogu piirkonna ühise kaitse tugevust,“ rõhutas ta.

Foto: Raigo Pajula

Kohtumisel käsitleti ka Eesti kaitsevõime arendamist ja liitlaste rolli. President Karis rääkis, et Eesti on otsustanud iseenda kaitsmise kõrval anda tugeva panuse kollektiivkaitsesse, mille tõestuseks on, et peagi moodustavad Eesti kaitsekulutused 5,4 protsenti SKPst. „Eesti on üks esimesi liitlasi, kes on võtnud sihiks tõsta kaitsekulutused NATO tippkohtumisel Haagis kokku lepitud viie protsendi tasemele. Sellega toetame president Trumpi üleskutset, et Euroopa peab tegema rohkem,“ ütles president Karis. „See on tugev signaal liitlastele ja võimaldab veenda kõiki rohkem panustama. Euroopa oli harjunud elama rahus, kuid äratuskell on ammu helisenud ning valdav osa Euroopa riike võtab julgeolekut üha tõsisemalt.“

Eesti on üks esimesi liitlasi, kes on võtnud sihiks tõsta kaitsekulutused NATO tippkohtumisel Haagis kokku lepitud viie protsendi tasemele. Sellega toetame president Trumpi üleskutset, et Euroopa peab tegema rohkem.

President Karis sõnul nõuab tulevik pikaajalist Venemaa ohjelduspoliitikat. „Meie ajalooline kogemus näitab, et Venemaa taandub ainult jõu surve all. Seepärast tuleb Lääne poliitilist ja sõjalist toetust Ukrainale suurendada. Me hindame kõrgelt USA juhitud algatusi selles suunas,“ ütles president Karis.

Rahu Ukrainas ei saa tema sõnul olla aga lõppeesmärk. „Eesti näeb julgeolekuohtu Venemaa imperialistlikes eesmärkides, mis avalduvad täna Ukrainas. Kui Venemaad ei õnnestu ohjeldada ja tagasi tõrjuda, võib ta otsida uusi võimalusi oma imperialistlike ambitsioonide elluviimiseks meie piirkonnas või laiemalt. Nende pikemaajaline eesmärk on muuta maailma korda ja põhimõtteid – seda ei tohi lubada. Peame üheskoos survestama ka neid, kes Venemaal sõdida võimaldavad,“ ütles president Karis.

Lisaks julgeoleku- ja kaitseküsimustele tundsid senaatorid huvi ka Eesti digiriigi kogemuse vastu. President Karis jagas Eesti edulugu e-riigi arendamisel ja rääkis sügisest koolides algavast TI-hüppe programmist, mille eesmärk on viia tehnoloogiaõpe uuele tasemele.

Kohtumisel osalesid senaatorid John Thune, Jim Banks, John Curtis, David McCormick, Bernie Moreno ja Jon Husted. Tegemist oli viimaste aastate kõrgeima ja olulisima USA Kongressi delegatsiooniga, mida juhtis Senati enamuspartei juht John Thune.