Rimi on muutnud oma traditsioonilise muretaigna nime õnnetaignaks, et tõsta teadlikkust vaimsest tervisest ja rõõmu leidmisest igapäevaelus. Sotsiaalministeeriumi uuring näitab, et paljud eestlased kogevad sageli liigset muret ja pinget. Koostöös Peaasi.ee ekspertidega soovitab Rimi keskenduda positiivsetele emotsioonidele ning võtta aega enda jaoks, näiteks küpsetamise kaudu, mis aitab stressi leevendada. Vaimse tervise probleemid on Eestis laialt levinud ning rõõmu pakkuvate tegevuste tähtsus stressirohkel ajal on suur.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Rimi lettidel on traditsioonilisest muretaignast saanud õnnetaigen. Kampaaniaga soovib Rimi juhtida tähelepanu vaimsele tervisele ning sellele, kuidas leida igapäevaelust rohkem rõõmu.
Sotsiaalministeeriumi tellitud 2025. aasta üle-Eestilise uuringu järgi tunneb ligi kolmandik eestlastest, et nad sageli või lausa pidevalt muretsevad liialt paljude asjade pärast. Neljandik leiab aga, et nad on tihti pinges või ei suuda lõdvestuda.
Foto: Rimi
Muremõtete vähendamiseks lõi Rimi käed Peaasi.ee ekspertidega, et kutsuda inimesi üles igapäevamurede kõrval märkama rohkem neid detaile, mis teevad õnnelikuks. Seega sai Rimi valmistatava muretaigna uueks nimeks õnnetaigen, mis on jõudnud juba kauplustesse üle Eesti.
Küpsetamine on hea viis, kuidas leevendada stressi ja rõõmustada peret või lähedasi, kas soolase või magusa suupistega, kuid sellest olulisem on küpsetaja enda vaimne tervis ja oskus võtta aega iseendale.
“Küpsetamine on hea viis, kuidas leevendada stressi ja rõõmustada peret või lähedasi, kas soolase või magusa suupistega, kuid sellest olulisem on küpsetaja enda vaimne tervis ja oskus võtta aega iseendale,” lausus Rimi Eesti turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna juht Madis Eesmaa.
Foto: Rimi
Peaasi.ee raviteenuste suunajuhi Mirjam Kase sõnul on vaimse tervise probleemid Eestis laialt levinud ning neid kogeb aasta jooksul iga neljas inimene. Soov vähem muretseda ja elust rohkem õnne tunda on kaasaegses kiire elutempoga ühiskonnas aga laialt levinud.
Murederohkel ajal on eriti oluline, et tegeleksime usinalt rõõmu pakkuvate tegevustega.
“Me ei ole enamasti võimelised täielikult kontrollima ega ennetama kõiki stressi tekitavaid olukordi ja muresid, kuid me saame peaaegu alati nende tasakaalustamiseks ise rohkem positiivseid emotsioone ja kogemusi teadlikult juurde otsida. Murederohkel ajal on eriti oluline, et tegeleksime usinalt rõõmu pakkuvate tegevustega või kui selleks jõudu ei jagu, siis veedaksime aega lähedaste inimeste seltsis. Selliselt panustame ise sellesse, et meie emotsioonide summa oleks tugevama pluss märgiga, mis suurendab oluliselt meie vaimset vastupanuvõimet,” rääkis Mirjam Kase.
