Võru maakond sai Euroopa Liidu mahepiirkonnaks ning sealsete koolide ja lasteaedade toidus kasutatakse juba vähemalt 20% mahetoorainet, eesmärgiga tõsta see osakaal aastaks 2030 vähemalt 50%-ni. Võrumaa omavalitsused ja kohaliku arenduskeskuse esindajad allkirjastasid maheleppe, mis toetab mahetootmist ja -tarbimist haridusasutustes ning soodustab kohaliku ja keskkonnasõbraliku toidu kasutamist. Obinitsas avati väärinduskeskus, mis aitab väiketalunikke mahetooraine ladustamise ja töötlemisega ning korraldab regulaarset kaubavedu koolidele ja lasteaedadele. Algatus toetab väiketootjaid ja soodustab ühist tegutsemist mahetootmise arendamiseks piirkonnas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Möödunud aastal sai Võru maakond Euroopa Liidu mahepiirkonnaks. See ei tähenda üksnes mahetootmist, vaid ka mahetarbimist. Mahedalt toodetud toitu kasutavad kõik Võru haridusasutused vähemalt 20% ulatuses. Mai keskpaigas Obinitsas peetud Võrumaa kogukonnapäeval aga kirjutati alla uus mahelepe, mis sätestab, et aastaks 2030 on Võrumaa koolides ja lasteaedades vähemalt pool pakutavast toidust mahedalt kasvatatud.
Foto: ekraanitõmmis
Seitse allkirja
Kokkuleppe allkirjastasid kõik Võrumaa vallad, SA Võrumaa Arenduskeskus ja MTÜ Setomaa Liit. Võru linna poolt kirjutas leppele alla Võru Linnavolikogu aseesimees Toomas Sarapuu, kes oli kindel, et nelja aasta pärast saavad nad kindlustada, et üks või kaks toidukorda lasteaias ja koolis on pooles ulatuses mahedad.
Võru vallavanem Raul Tohv lootis, et me läheme tagasi aega, kust me tuleme. Pool oma elust sai Tohv kodus kasvatatud toitu, mida kasvatati sõnniku peal. Oleks tore kui väikesed talud, kus kasvavad loomad ja tekib sõnnik, kust tuleb mahe toiduaine, viiksid meid tagasi juurte juurde.
Raul Tohv. Foto: ekraanitõmmis
Rõuge vallavanem Britt Vahter sõnas, et mahetoit ja keskkonnasäästlikkus on ka tema väärtused – ta peab väga oluliseks, et meie muld ja vesi oleksid ka 50 ja 100 aasta pärast sellised väärtused, mis võimaldavad elada.
Antsla vallavanem Avo Kirsbaum tõi välja, et Võrumaa näitab eeskuju ja kui nad kambakesi suudavad selle ära teha, tuleksid ka teised sellele järgi.
Foto: ekraanitõmmis
Setomaa vallavanem Raul Kudre lisas aga, et mida rohkem nad rahva eest suudavad hoolitseda, seda tervemad on elanikud. Puhas rõõm loodusest ja kui siia lisandub veel värske mahe ja kohalik tooraine, siis see on tõeline väljakutse.
Foto: ekraanitõmmis
Uue maheleppega seatakse eesmärgiks, et järgmise nelja aasta lõpus kasutatakse Võru maakonna koolides ja lasteaedades pakutavas toidus mahetoorainet vähemalt 50 % ulatuses. Samuti soovitakse, et kõik munitsipaalharidusasutused oleksid liitunud algatusega „Kimmäs Söögitarõ“, mis suunab haridusasutuste toitlustust kasutama enam kohalikku, tervislikku ja mahetoorainet ning kujundama kestlikke toiduvalikuid.
Uue maheleppega seatakse eesmärgiks, et järgmise nelja aasta lõpus kasutatakse Võru maakonna koolides ja lasteaedades pakutavas toidus mahetoorainet vähemalt 50 % ulatuses.
SA Võrumaa Arenduskeskus juhatuse liige Tiit Toots meenutas, et peaaegu kuus aastat tagasi sõlmisid nad eelmise mahekokkuleppe, millega võeti eesmärk, et aastaks 2024 on kõikides Võrumaa haridusasutustes kasutusel 20 % mahetoorainet. „Kui seda kokkulepet sõlmisime, siis ma olin esialgu üsna skeptiline, et kuidas me jõuame selle eesmärgini. Aga meie kogemus on see, et kui on selline kindel poliitiline kokkulepe ja tahe midagi ellu viia, siis on isegi võimatuna tunduvad eesmärgid võimalik ellu viia,“ sõnas Toots.
Foto: ekraanitõmmis
Väärinduskeskus Obinitsas aitab väiketalunikke
MTÜ Setomaa Liit juhatuse liige Margus Timmo tänas esmalt kõiki omavalitsusjuhte kokkuleppe sõlmimise eest. See annab mahetootjaile kindluse, et ükski vald ei sega vahele kui nad tahavad entusiastlikult maheda suunas liikuda. See annab väikemaa omanikele võimaluse midagi kasvatada, seda enam, et on olemas hoidlad, kuhu seda kaupa tuua ja tööstus, mis valmistab selle koolid ja lasteaedade köökidele ette.
Margus Timmo. Foto: ekraanitõmmis
Kogukonnapäevalisi kutsuti üles kaema ka värsket Lõuna-Eesti väärinduskeskust. See ehitati spetsiaalselt mahetoodangu ladustamiseks ja töötlemiseks. „Siin on siis kaks tsehhi või kaks löövi,“ tutvustas Margus Timmo hoonet. “Ühes löövis on lõviosa mahlade tarbeks, väiksem osa jääb moosidele ja kuivatatud aiasaadustele. Teine pool on aga köögiviljade ja kartuli töötlemiseks. Siia tulevad pesuliinid, koorimismasinad, tükeldamine ja pakkimine. Ka kapsad ja sibulad puhastatakse siinsamas ja ka hapendatakse.”
Foto: ekraanitõmmis
Praeguse plaani järgi hakkab kaubavedu toimuma kolm korda nädalas – esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti viiakse tooraine koolidele ja lasteaedadele ja mahetootjad peavad oma töö vastavalt sellele seadma.
“Väiketalunikul või väikemaa omanikul ei tasu investeering ladude ehitamiseks ega tööstuse rajamiseks end kunagi ära,” rääkis Margus Timmo. “Igal juhul on meie üks eesmärk see, et innustada kõiki maaomanikke midagi kasvatama. Nii tekivad erinevad võimalused, kas siis rentida meilt ladu või töödelda toorainet. Eks väiketootjad saavadki vaid ühiselt tegutsedes hakkama,” arvas Timmo. “Põllumajanduspoliitika soosib paraku suurtootjat, kellel on tohutu suured viljaväljad, suured kombainid ja kelle siht on efektiivsus, mitte aga mahedus. Sellise keskusega saamegi väiketootjaid toetada, lõpuks kuni selleni välja, et me teame, kellel on näiteks porgandikülvik ja kes seda vajab tööde juures,” sõnas Timmo.
