President Alar Karis rõhutas CyCon konverentsil, et küberturvalisuse tulevik sõltub nii tehnoloogiast kui ka ühiskondade valmisolekust ja rahvusvahelisest koostööst demokraatlike ühiskondade kaitsmiseks. Ta tõi esile, et küberrünnakud võivad mõjutada olulist taristut ja demokraatlikke protsesse ning rõhutas turvalise digitaristu, kiire taastumisvõime ja tugeva institutsioonide tähtsust. Karis käsitles ka tehisintellekti rolli küberturvalisuses, märkides nii selle võimalusi kui ka riske, ning rõhutas vajadust investeerida inimestesse ja haridusse. Samuti rõhutas ta rahvusvahelise koostöö olulisust küberohtude vastu võitlemisel ning NATO küberkaitsekoostöö keskuse tähtsust Tallinnas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
President Alar Karis ütles küberkonfliktidele keskenduval rahvusvahelisel konverentsil CyCon peetud kõnes, et küberturvalisuse tulevikku ei määra ainult tehnoloogia, vaid ühiskondade kerksus, rahvusvaheline koostöö ja valmisolek kaitsta demokraatlikke ühiskondi digiajastul. Konverentsist võttis osa Eestis riigivisiidil viibiv Tšehhi president Petr Pavel.
President Karis rõhutas, et praeguses geopoliitilises olukorras on ühiskonna kerksusest saanud Eesti julgeoleku üks keskseid alustalasid. „Küberkonflikt ei jää ainult küberruumi,“ ütles president Karis. „Küberoperatsioonid võivad häirida haiglate tööd, põhjustada rahalist kahju, saboteerida elutähtsat taristut ja sekkuda demokraatlikesse protsessidesse – seda kõike tuhandete kilomeetrite kauguselt.“
Eesti riigipea sõnul eeldab sellistele ohtudele vastamine turvalist digitaristut, kiiret taastumisvõimet ja tugevaid institutsioone, kuid sama oluline on ka avalik usaldus ja ühiskondlik sidusus. „Ainult nii saame tagada, et vaenulikud jõud ei suuda õõnestada meie stabiilsust, demokraatiat ega tulevikku,“ märkis president Karis.
Riigipea käsitles ka tehisaru kasvavat mõju küberturvalisusele. Tema sõnul on tehisaru Eesti jaoks strateegilise tähtsusega järgmine samm digiarengus, mis võib tugevdada innovatsiooni ja pikaajalist konkurentsivõimet. Samas hoiatas ta tehisaru kasutamisega seotud ohtude eest. „Näeme juba praegu tehisaru abil loodud õngitsuskampaaniaid, desinformatsioonioperatsioone ja süvavõltsinguid, mis suudavad poliitilisi liidreid murettekitava realismiga matkida,“ ütles president Karis.
Vabariigi Presidendi sõnul võib aga tehisarust kujuneda ka üks võimsamaid küberkaitse tööriistu, sest see võimaldab tuvastada rünnakuid reaalajas ning toetada kiireid vastumeetmeid. Samas rõhutas Eesti riigipea, et tehnoloogia ei asenda inimlikku otsustusvõimet. „Investeerimine küberkaitsesse tähendab ka investeerimist inimestesse,“ ütles president Karis, viidates vajadusele kasvatada küberturvalisuse valdkonna spetsialistide arvu, tugevdada haridust ja suurendada avalikkuse teadlikkust.
Ta tõi esile ka rahvusvahelise koostöö tähtsuse, nimetades küberturvalisust üheks kõige rahvusvahelisemaks julgeoleku mõõtmeks. „Küberohud ei tunne piire ning ükski riik ei suuda nendega üksi toime tulla,“ ütles president Karis. Ta rõhutas info jagamise, ühiste õppuste ja rahvusvaheliste normide tugevdamise olulisust küberruumi ja elutähtsa taristu kaitsmisel.
President Karis avaldas heameelt ka selle üle, et NATO küberkaitsekoostöö keskus Tallinnas jätkab kasvamist pärast Albaania, Soome ja Rootsi lisandumist uute liikmetena. Tema sõnul on keskusest kujunenud oluline sõlmpunkt liitlaste küberkoostöös.
