Võrumaa suitsusauna rituaalid on pikk ja põhjalik protsess, mille käigus puhastutakse nii vaimselt, füüsiliselt kui meeleliselt. Rituaal hõlmab erinevaid elemente nagu kadakavees leotatud linad, kellukeste helistamine, saunavaimu tervitamine ning sügav hingamine ja lõdvestumine. Saunaskäik võib kesta mitu tundi ning selle eesmärk on saavutada tasakaal ja rahu närvisüsteemile. Rituaale viiakse läbi nii traditsioonilises suitsusaunas kui ka elektri- või puuküttega saunades, kusjuures suitsusaun on kõige vanem saunaliik. Lisaks korraldatakse saunamoori koolitusi, kus õpetatakse suitsusauna traditsioone ja rituaale.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Võrumaa suitsusauna rituaalid on igas saunas veidi erinevad, küll aga on nende sisu ühesugune – saunaskäik on pikk ja puhastav toiming, milleks võetakse aega, et puhastuda nii vaimselt, füüsiliselt kui meeleliselt. Saunapäev oli eriline, laupäev on võro keeles puulpäiv või puulpä ehk poolpäev, mil kogu pere valmistus saunaskäiguks. Saunaks pidi aega võtma ja teine pool päeva selleks kuluski.
Laupäev on võro keeles puulpäiv või puulpä ehk poolpäev, mil kogu pere valmistus saunaskäiguks.
Pikk rituaal
Ärni suitsusaun asub sealpool Vastseliinat ja tema perenaine Helen Moppel on saanud endale austava saunamoori nimetuse. Ja selle aunimetuse on Helen kuhjaga ära teeninud. Tema saunarituaalid kestavad kolm-neli tundi. Ja kui arvestada neli kuni seitse tundi, mis kulub sauna kütmisele, siis läheb täis-tööpäev nagu naksti. Juhendatud saunaskäiku ehk rituaali saab muidugi teha ka pooleteise tunniga, ja spaas tehakse üldse 15 minutilisi, aga need on juba teistmoodi rituaalid. Suitsusaunas aga tehakse rituaalid nii hingele, vaimule kui kehale. „See rituaal annab tasakaalu, närvisüsteemi rahunemise, puhastuse ja see puhastus ongi siis igal tasandil. Loomulikult sinu keha saab puhtaks, aga tegelikult me saunas ei pese, vaid puhastume,“ kõneleb Helen.
Puhastatakse soola ja tuhaga, aga seepi peaaegu kunagi ei kasutata. Kui on selline pikk saun, siis see puhastab ka tegelikult meele ja tasakaalustab närvisüsteemi, ehk siis rahunemine, süvalõdvestus ja siis saab tulla uus värske energia, õpetab saunamoor. Kui enne tunned end väsinuna, siis peale sauna ohkad: ohh, jälle valmis uueks nädalaks!
Puhastatakse soola ja tuhaga, aga seepi peaaegu kunagi ei kasutata.
Linad, kellukesed, hingamine ja koer
Helen sätib linad kadakavette likku, sest kadakalinadega tänane rituaal ka jätkub. Ükshaaval võtab perenaine linad jälle välja ja sätib saunalisele ümber keha. „Kui tahate, võite lina ära võtta ja vette minna. Ja kui tahate, võite ka linad ümber jätta kui välja lähete ja alasti ei taha minna, aga siis vaadake, et te ei koperda,“ annab perenaine teada.
Siis haarab laes rippuvad kellukesed ja kõlistab nendega. Kõla on justkui karjakelladel, aga natuke mahedam. Sellega tervitatakse sauna ja saunavaimu. Aga saunavaimule jagatakse ka väega jooki. Selle sisse pani Helen pungadega mustsõstraoksa ja joogi sees läksid lehed lahti. Sealt pudelist kallab Helen kõigepealt ühest keriseuksest pitsitäie ja seejärel teisest uksest samuti. Kolmas pitsitäis läheb saunaliste vahel ringile, igaüks saab oma suuga järele maitsta, kuidas väega jook on.
Muuseas, ka pere suur hundikoer tuleb kõigiga koos saunalavale ja heidab peremehe kõrvale pikali. Temagi on saunaskäimisega harjunud.
„Hinga välja mõnusalt suu kaudu pikalt-pikalt-pikalt, ja maasse nagu juured – oooooh,“ näitab perenaine ette ja saunalised kordavad igaüks oma tempos ja isemoodi. „Juured sügavale-sügavale maasse, maa-ema põue, ja enda esivanemate juurtesse,“ kõlab järjekordne õpetussõna.
Tervitatakse kõiki
Juba jälle on Helen kellukese kätte võtnud ja laulab: Tere, tere, saunaisa! Tere, tere, emakesed. Tere, tere isakesed! Tere, tere emaemakesed! Tere, tere, isaisakesed! Tere, tere vaimukõsõd! Ja saun kordab tema järel. Lauluga tervitatakse kõik loomad ja taimed ja maa ja naised ja mehed ja esivanemad läbi – kõik, kes meie ellu kuuluvad või kuulusid.
Rituaale saab teha ka elektri- ja puuküttega saunas, lihtsalt sinna tuleb saunavaim kohale kutsuda, räägib saunamoor Helen. Aga selleks tuleb ehk natuke rohkem aega varuda. Suitsusaun on aga eriline – see on kõige vanem saunaliik. Saunaruumi minnes me läheme justkui iseenda sisse. Iseendaga kontakti saama ja saama loodusega ühendust.
Suitsusaun on eriline – see on kõige vanem saunaliik.
Ärni suitsusaun on siiski moodne ehk puhas suitsusaun. Vana põles maha ja ehitatigi uus niiöelda moodne suitsusaun, millel on korsten – kappkerise ja siibriga suitsusaun. Aga suits käib ikka kividest läbi. Ja kuidas energia liigub ja milline võim on loodusel, see on ikka sama.
„Hinga veel kord juurtesse ja üles hingates oksad taevasse, laiali-laiali päiksesse ja välja hingates jälle sügavale,“ seletab Helen kellukest võttes. Kellukesi helistades teeb ta tiiru saunaliste vahel laval vastavalt sellele, kus keegi asub, kas ta toetub seinale või on täitsa pikali.
Igaüks on oma rituaali sepp
Igaüks saab ka ise saunaks kombetalitusi teha – kas läheb külma veekogusse või kastab ämbriga vett. See puhastab ära, viib mõtted minema, toob hästi enda kehasse kohale ja teeb pea tühjaks, et sa ei mõtleks enam töömõtteid, muremõtteid ja siis sa jätadki teadlikult kõik mõtted sauna ukse taha ja astud sauna. Tegelikult see ongi juba rituaal.
Eesti sauna ema Eda Veeroja peab Mooska suitsusauna Haanjas. Tema algatas ka Võru suitsusauna ja rituaalide lisamise UNESCO pärandisse. Just Eda juures on käinud vanu saunatarkusi õppimas ka Helen. Loodusilma teadmisi on Helen aga kogunud Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve käe all ja metsamoori Irje Karjuselt on Helen taimetarkusi talletanud. “Eestimaa on taimedest äärmiselt rikkalik,” räägib Helen. Vihad on saunas üks asi, aga igasugused taimeveed ja tõmmised, millega linad ümber panna ja kõik need lõhnad, selle pärast Helen armastabki neid asju, mida me õuest saame.
Helen korraldab ka saunamoori saunakoole. Möödunud aastal olid ka rahvusvahelised kursused, siis oli üle kuu aja järjest peaaegu iga päev saun. Hetkel on tekkinud väike paus, aga hooaeg on alles ees. Nii suvel kui talvel on inimestel lemmikaeg käia.
Vahepeal on Helen võtnud kätte šamaanitrummi ja käib sellega igaühe juurest läbi, kusjuures rütm sõltub sellest, kelle juures ta parasjagu on.
Kas saunast küll ei saa?
„Ei saa,“ naerab Helen, „Ma ise olen täiesti järjest, siis kui oli see saunakool, siis oligi neliteist päeva, siis üks päev vahet ja siis jälle. Siis hommikul mõtled küll, et enam ei jaksa sauna minna, aga kui sa saunaruumi juba sisse ära lähed, siis on jälle see uus energia on kohal ja ei saa küll.“











