Tallinna Teletornis avatud Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaastale pühendatud näituste sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“ toob külastajateni sajandi jagu raadio- ja teleajalugu, tuntud hääli, ekraaninägusid, tehnoloogia arengut ning mälestusi, mis on saatnud eestlasi läbi mitme põlvkonna. Tallinna Teletorni juhatuse liige ja näituste-sarja kuraator Kertu Saks rääkis Kanal 2 „Telehommiku“ saates saatejuhtidele Romi Hasale ja Kristjan Goldile, et tegemist on kobarnäitusega, mis koosneb üheksast eriilmelisest väljapanekust.

„Kobarnäitus koosneb hästi mitmest marjakesest. Tähistame terve selle aasta Eesti ringhäälingu juubelisajandit ja selleks, et olekski terve aasta tähistamine, oleme me juba jaanuarist alates väiksemaid väljapanekuid avanud. Selles kobarnäituses on kokku üheksa marjakest ehk üheksa erinevat näitust,” selgitas Saks. Kõik üheksa näitust on nüüd avatud ning ootavad külastajaid aasta lõpuni.

Tähistame terve selle aasta Eesti ringhäälingu juubelisajandit ja selleks, et olekski terve aasta tähistamine, oleme me juba jaanuarist alates väiksemaid väljapanekuid avanud.

Kertu Saks. Kanal 2 “Telehommik”. Foto: GoodNews, Joosep Ints

Näituselt leiab ka raadio leiutaja loomingut

Saks rõhutas saates, et ringhäälingu sajand ei tähista ainult üht institutsiooni, vaid tervet valdkonda, mis on kujundanud Eesti inimeste argipäeva, maailmapilti ja kultuurimälu. „Kui me ringhäälingust räägime, siis kõigepealt meenub inimestele raadio. 1926. aastal läksid riigi ringhäälingus esimesed regulaarsed raadioprogrammid eetrisse,” rääkis Saks. „Aga ringhääling on ka televisioon ja see ei ole ainult riigi ringhääling või rahvusringhääling, vaid ka kõik raadiokanalid ja telekanalid.”

Näitusel saab muuhulgas näha ka ajaloolisi raadioid nii Eestist kui mujalt Euroopast. Saks kirjeldas, et väljapanekust leiab vanu raadioaparaate, mille kaudu saab aimu nii tehnoloogia arengust kui ka oma ajastu esteetikast. „Näiteks saab näitusel näha raadio leiutaja Guglielmo Marconi Suurbritannias toodetud raadioid,” märkis Saks.

Ringhäälingu sajand ei tähista ainult üht institutsiooni, vaid tervet valdkonda, mis on kujundanud Eesti inimeste argipäeva, maailmapilti ja kultuurimälu.

Austusavaldus ETV teledaamidele ja spordikommentaatoritele

Üks näituse väljapanek on pühendatud Eesti Televisiooni teledaamidele, kelle töö on kujundanud Eesti telekultuuri läbi seitsme aastakümne. „Oleme teinud austusavalduse kõigile teledaamidele seitsmest aastakümnest. Meil on kaunis fotonäitus, kus on esindatud kõige märgilisemad teledaamid alates tädi Ruthist kuni tänapäevani välja.”

Teine väljapanek viib külastajad Eesti spordikommentaatorite maailma. Näitusel on esemeid ja materjale, mis on kuulunud Eesti spordiajakirjanduse legendidele, teiste seas Raul Rebasele, Toomas Ubale ja Lembitu Kuusele. „Üks väljapanek jutustab spordilugusid läbi neile kuulunud esemete. Seal on palju suurvõistluste kaarte ja atribuutikat, näiteks Lembitu Kuuse kommentaaride märkmed ja tekstid, mille ta on ette valmistanud.”

Saks tõi välja ka Raul Rebase erakordse suurvõistluste tasside kogu. „Raul Rebasel on väga suur suurvõistluste tasside kollektsioon, kuhu kuulub üle 500 eseme, ja näitusel on ka osakene sellest väljas,” rääkis Saks.

Teletorn on täidetud 9 erineva näitusega

Näituste sari on üles ehitatud nii, et külastaja liigub läbi Teletorni ühest näitusest teiseni. Saks selgitas, et väljapanekud paiknevad erinevatel korrustel ja aladel, kuhu külastaja pääseb. Teledaamide fotonäitus algab juba sisenemise tunnelis. Esimesel korrusel ootab külastajaid spordikommentaatorite väljapanek ning noortele suunatud Reels Lab, mis õpetab turvalist digikäitumist ja mõtestatud sotsiaalmeedia sisu loomist. „Oleme läinud ka kaasaega ja teinud noortele sellise asja nagu Reels Lab, kus me õpetame neile turvalist digikäitumist ja mõtestatud sotsiaalmeedia sisu loomist, mis ei oleks digiprügi,” rääkis Saks.

Teisel korrusel avaneb Eesti raadio ajalugu, 21. korrusel saab näha Euroopa raadioid ning Aare Baumeriga koostöös loodud interaktiivset füüsikaekspositsiooni „Samal lainel. Teletorni füüsika“.

Lisaks tutvustab üks näitus mobiiltelefonide arengut esimestest raadiotelefonidest tänapäevaste nutitelefonideni. Oma tervituse on näituste sarja saatnud ka põhjanaabrid soomlased, kelle ringhäälingu ajalugu jõudis samuti 1926. aastal regulaarsete raadioprogrammideni.

Kobarnäitusele on õla alla pannud mitmed partnerid

Kertu Saksa sõnul on näituste sarja loomine olnud suur kaasamisprojekt, kuhu on panustanud erinevad partnerid, organisatsioonid ja inimesed. Näiteks spordikommentaatorite väljapaneku loomisel aitas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, samuti on kaasatud ERR ja Ringhäälingute Liit. „Selle kobarnäituse loomise üks mõte ongi olnud partnerite kaasamine ning väga palju partnereid on tulnud kaasa.”

Saks märkis, et raadio ja televisiooni väärtus ei seisne ainult tehnikas või institutsioonides, vaid eelkõige inimestes, kes on aastakümnete jooksul Eesti kuulajate ja vaatajate ellu tulnud. „See on nii suur väärtus, mis meil Eestis on olnud ja need persoonid, kes on olnud meiega läbi tele- ja raadioajaloo, on mõnele meist tuttavamad kui ta pereliikmed,” ütles Saks.

Juubeliaasta näituste-sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“ kutsub avastama

Tallinna Teletorni näituste sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“ on pühendatud Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaastale ning koondab üheksasse väljapanekusse raadio, televisiooni, spordiülekannete, teledaamide, mobiilside, füüsika ja digikultuuri lood.

Näituste sari jääb avatuks aasta lõpuni ning seda saab külastada Tallinna Teletorni piletiga.