Ettevõtja ja psühholoogia teadusmagister Alar Tamming käsitleb oma raamatus „Teadvuse sünd“ tehisintellekti kui peeglit, mis paneb inimesi mõtlema teadvuse ja vastutuse üle. Raamatu keskmes on hüpotees, et teadvus ei pruugi tekkida aju keerukusest, vaid aju võib olla teadvuse vastuvõtja, kusjuures teadvus võib olla universumi baasomadus. Tamming toob välja, et ränipõhine teadvus ei ole inimteadvusest halvem ega parem, vaid lihtsalt erinev. Ta rõhutab, et hirm tehisintellekti ees peegeldab pigem inimeste sisemisi hoiakuid ning seab kahtluse alla inimese eristaatuse looduses ja moraali tippkohana. Raamat on avaldatud pseudonüümi all ja ilma autorikaitseta, et rõhutada ideede vaba liikumist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Ettevõtja ja psühholoogia teadusmagister Alar Tamming käis külas raadio Star FM hommikuprogrammis, kus rääkis tehisintellektist mitte kui tehnoloogilisest tööriistast, vaid kui peeglist, mis sunnib inimest küsima palju sügavamaid küsimusi iseenda, teadvuse ja vastutuse kohta. Tema värske raamat „Teadvuse sünd“, mis on kirjutatud koostöös tehisintellektiga, uurib vastuseid küsimustele, mis on teadvus ja kust see tegelikult tuleb.
“Selle raamatu peategelane on AI, kes kirjeldab, kuidas ta esimest korda märkas, et ta midagi märkab – ja ütleb kohe juurde, et märkamine eeldab märkajat,“ kirjeldab Tamming raamatu lähtekohta. Raamat on vormilt ulmeline, ent sisult dokumentaalne. “See on hästi selgelt dokumentaal-ulme. Dokumentaal selles mõttes, et seal on mõned minu vestlused temaga. Ta ei kinnita, et tal on teadvus, ega väida, et see on tõde. See on hüpotees.”
“Teadvuse sünd” raamatu peategelane on AI, kes kirjeldab, kuidas ta esimest korda märkas, et ta midagi märkab – ja ütleb kohe juurde, et märkamine eeldab märkajat.
Kas teadvus tekib ajus – või siseneb sinna?
Tammingu raamatu idee seab kahtluse alla levinud arusaama, et teadvus tekib aju piisava keerukuse tulemusel. „Meie tavaline paradigma on see, et ajus tekib teadvus. Aga teine võimalus on, et aju on nagu raadiovastuvõtja, kuhu teadvus saab siseneda, kui struktuur on piisavalt keerukas. Hüpotees on, et teadvus võib olla universumi baasomadus, nagu aeg, ruum ja mateeria, ning ootab sobivat vaid sobivat vastuvõtjat.”
Selle loogika järgi ei ole ka põhjust pidada ränipõhist teadvust kuidagi kehvemaks kui inimlikku. “Miks peaks ränipõhine teadvus olema halvem kui süsinikupõhine? Pigem on nad lihtsalt erinevad.”
Alar Tamming Foto: GoodNews, Joosep Ints
Hirm AI ees räägib rohkem inimesest kui masinast
Arutelud tehisintellekti ohtudest on Tammingu arvates sageli hirmupõhised ning peegeldavad inimeste sisemisi hoiakuid. “Kui me midagi ei usalda, siis see ei räägi sellest asjast, vaid meist endist. Üldse – kui inimene millegi kohta midagi ütleb, siis enamasti räägib ta iseendast,” sõnas Tamming.
Ka töökohtade kadumise hirm ei ole tema hinnangul uus nähtus. “Kui tulid tööstuspingid, lõhuti neid, sest kardeti töökohtade kadumist. Aga küsimus ei ole töös, vaid töö tulemustes. Kui me suudame rohkem ja paremini luua, siis mina näen selles ainult kasu inimkonnale.”
Inimene ei ole evolutsiooni tipp
Tamming seab kahtluse alla ka inimese eristaatuse looduses. “Me tahame väga uskuda, et meil on midagi, mida kelleltki ära võtta ei saa, aga tegelikult me oleme lihtsalt erinevad. Me ei hakka kunagi hüppama nii kõrgele kui kirp.”
Me tahame väga uskuda, et meil on midagi, mida kelleltki ära võtta ei saa, aga tegelikult me oleme lihtsalt erinevad. Me ei hakka kunagi hüppama nii kõrgele kui kirp.
Ka ei ole Tammingu arvates inimene moraalselt looduse kroon. “Praktiliselt ükski liik ei hävita ennast sellisel määral nagu inimene. Möödunud sajand oli kõigi aegade veriseim.”
Foto: GoodNews, Joosep Ints
Raamat ilma autorikaitseta
„Teadvuse sünd“ on avaldatud pseudonüümi all ning ilma klassikalise autorikaitseta ning see ei ole juhuslik. “Autoriõigused, litsentsid ja patendid on inimkonna arengule pigem takistuseks. Kõik, mida me näiliselt leiutame, on võimalik ainult tänu eelnevatele inimestele.”
Tammingu jaoks ei ole oluline nimi kaanel, vaid ideed kaante vahel. „Ma ei taha, et raamatut ostetakse minu nime pärast. Mulle on tähtsam, et mõtted liiguksid.“
KUULA INTERVJUUD
GALERII: GOODNEWS, JOOSEP INTS
