Eestis on täiskasvanute osalus elukestvas õppes viimase kümne aastaga kasvanud üle kahekordseks, ulatudes 2025. aastaks ligi 24%-ni. Õppimise populaarsuse tõusu taga on muutused tööturul, paremad õppimisvõimalused ning suurenenud teadlikkus mikrokraadide ja täienduskoolituste kasulikkusest. Kõrgkoolides on vanemaealiste õppijate osakaal samuti kasvanud, eriti magistriõppes. Samas esineb erinevusi osaluses vastavalt vanusele, soole, rahvusele ja haridustasemele ning õppimist takistavad sageli töö, pere ja koolituse ajastus või hind. Eesti valitsus ja teised asutused toetavad täiskasvanute õppimist ning on seadnud eesmärgiks suurendada regulaarsete õppijate osakaalu 2030. aastaks vähemalt kolmandikuni.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kiiresti muutuvas töömaailmas ei ole õppimine ammu pelgalt enesearengu küsimus, vaid järjest rohkem vajalik eeldus, et tööturul toime tulla. Tänaseks osaleb elukestvas õppes ligi veerand Eesti elanikest, kuid samal ajal on endiselt palju neid, kes õppimiseni ei jõua.
Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on Eestis viimase kümnendi jooksul märgatavalt kasvanud. Kui 2014. aastal osales õppetegevustes 11,5% elanikkonnast, siis 2025. aastaks oli elukestvas õppes osalejate osakaal enam kui kahekordistunud ja tõusnud 23,8%ni.
Foto: Freepik
“Kasvu taga on nii muutunud tööturg kui ka paremad võimalused õppida. Oskused aeguvad kiiremini, tööandjate ootused muutuvad ning üha enam inimesi näeb õppimises võimalust oma tööelus paremini toime tulla, karjääris edasi liikuda või vajadusel eriala vahetada. Samal ajal on Eestis olnud täiskasvanutele palju tasuta ja paindlikke õppimisvõimalusi ning elukestvat õpet on ka teadlikult populariseeritud,“ sõnas Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni projektijuht Kertu Eensaar.
Oskused aeguvad kiiremini, tööandjate ootused muutuvad ning üha enam inimesi näeb õppimises võimalust oma tööelus paremini toime tulla, karjääris edasi liikuda või vajadusel eriala vahetada.
Ka Eesti kõrgkoolid näevad, et elukestev õpe on üha populaarsem. Tallinna Tehnikakõrgkoolis moodustavad 25-aastased ja vanemad õppijad ligi kolmandiku sisseastujatest. Sarnane trend paistab ka Tartu Ülikoolis, kuid seda vaid magistriõppes, kus viimasel kümnendil on pea kahekordistunud 35+ vanuses sisseastujate osakaal, moodustades juba 30%. Esimesse astmesse astujatest on püsivalt üle poole samal aastal gümnaasiumi lõpetajad ning iga viies on üle 25 aastane.
Foto: Freepik
“Ka viimane rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC näitas, et hilisemas eas õppimine on Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest tõusuteel. Eestis eelistatakse täiskasvanuna siiski pigem mitteformaalõpet ehk täienduskoolitusi. Eesti paistab silma ka sellega, et õppimise valmidus on meie täiskasvanutel väga kõrge: 35% täiskasvanutest tahaks rohkem õppida – seda on oluliselt enam kui teistes riikides. Äsja valminud Kantar Emori küsitlus näitas, et viimastel aastatel on selgelt kasvanud teadlikkus mikrokraadidest ja -kvalifikatsioonidest ning nende kasulikkusest,“ ütles Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.
Eesti paistab silma ka sellega, et õppimise valmidus on meie täiskasvanutel väga kõrge: 35% täiskasvanutest tahaks rohkem õppida – seda on oluliselt enam kui teistes riikides.
Samas ei osale kõik ühiskonnarühmad elukestvas õppes võrdselt. Vähem õpivad vanemaealised, mehed, mitte-eestlased ning madalama haridustasemega inimesed. Samuti on elukestvas õppes osalemine väiksem paljudes maakondades väljaspool Harju- ja Tartumaad. Kõige sagedamini takistavad õppimist argised ja praktilised põhjused: tööga hõivatus, koolituse hind, perekohustused ning see, et õppe aeg või asukoht ei sobi.
Täiskasvanute õppes ilmneb ka nn Matteuse efekt ehk tendents, et sagedamini osalevad need inimesed, kes on seda varemgi teinud.
“Täiskasvanute õppes ilmneb ka nn Matteuse efekt ehk tendents, et sagedamini osalevad need inimesed, kes on seda varemgi teinud. Tüüpiline täiskasvanud õppija on kõrgharidusega 25–35-aastane naine. See näitab, et kuigi üldine trend on positiivne, tuleb lisaks õppimisvõimaluste loomisele muuta need ka paindlikumaks ja inimestele päriselt kättesaadavaks,“ märkis Eensaar.
Täiskasvanutel on Eestis tasuta õppimisvõimalusi nii kõrg- ja kutsehariduses kui ka mitteametlikes õppevormides. Lisaks pakuvad enesetäiendamiseks koolitusi erinevad eratäienduskoolitusasutused, riigiasutused ja MTÜd. Haridus- ja Teadusministeerium arvestab täienduskoolituste pakkumisel tööjõuvajadust ja OSKA analüüse, Töötukassa toetab aga täiskasvanute õppimist mitmete meetmete kaudu.
Elukestva õppe populariseerimiseks tehakse järjekindlalt toetavaid tegevusi ning 2030. aastaks on seatud eesmärk, et vähemalt kolmandik Eesti täiskasvanutest osaleks regulaarselt õppetegevustes.
