Saabuv emadepäev tuletab meelde, kui kallid on emad meile. Ometigi langeb nende õlule korraga palju kohustusi ja rolle ning selle kõige keskel võib esimesena kannatada nende enda tervis – nii vaimne kui füüsiline.

Vaimne tervis ei eksisteeri eraldi füüsilisest tervisest.

“Vaimne tervis ei eksisteeri eraldi füüsilisest tervisest,” tõdes psühholoog, näitleja ja ema Rita Rätsepp. Tema jaoks on füüsiline ja vaimne tervis omavahel otseselt seotud, sest keha ja mõistus mõjutavad teineteist. “Näiteks krooniline stress võib tõsta pulssi, vererõhku ja mõjutada und,” kirjeldas Rätsepp.

Rita Rätsepp. Foto: Kalev Lilleorg

Ka tema tunneb oma töös psühholoogina vaimset kurnatust. “Kui keha on väsinud või haige, langeb ka tuju ja keskendumisvõime. Vahel võib endale tunduda, et olen läbi, kuigi pole füüsiliselt palju teinud. Siis aitab mul just füüsiline liikumine seda leevendada, mis näitabki nende kahe tasakaalu olulisust,” ütles Rätsepp.

Kui keha on väsinud või haige, langeb ka tuju ja keskendumisvõime.

Emad peavad sageli tegelema saja asjaga korraga: ühtmoodi tähtis on nii karjäär, pere kui ka hobid. Kuidas leida kõige vahel tasakaal nii, et tervis ei kannataks? Rita Rätsepa sõnul peab tasakaalu leidmine olema teadlik valik. „Kõike ei pea ju tegema korraga, samuti ei pea kõike tegema täiuslikult. Oluline on paika panna enda prioriteedid ja keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis. Kõik asjad ei saa olla samal ajal samaväärselt tähtsad ja mõnikord on lihtsalt vaja loobuda ja õppida ütlema „ei”. Soov kõike ideaalselt teha võib tekitada vaid liigset pinget,” kirjeldas psühholoog.

Foto: Magnific

Vaimse tervise probleemidele võib viidata pidev väsimus

Emade seas pole harvad ka vaimse tervise mured. Rita Rätsepp pani kõigile südamele, et iga naine ja ka ema saab ise oma vaimset tervist jälgida, pöörates tähelepanu oma enesetundele ja harjumustele. “Vaimse tervise probleemidele võivad viidata pidev väsimus, unehäired, kergesti ärritumine, kurvameelsus, huvi kadumine igapäevaste tegevuste vastu. Samuti võivad märgiks olla keskendumisraskused, suurenenud stress või tunne, et igapäevased ülesanded on muutunud liiga koormavaks. Reeglina tuleb märgata tavapärasest teistsugust käitumist vähemalt viimase kahe nädala jooksul,” tõi psühholoog esile.

Foto: Magnific

Tema jaoks on lihtsad, kuid tõhusad igapäevased harjumused vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks uni, liikumine ja toitumine. “Need on vaimse tervise alustalad tegelikult kõigi jaoks. Uni mõjutab otseselt mõtlemist, emotsioone, keskendumist, töövõimet jne. Liikumine on aga looduslik antidepressant. Toitumine mõjutab jällegi otseselt enesetunnet. Kui süüa ebaregulaarselt, võib energiatase kõikuda ja sellega koos ka tuju. Samuti tuleks päeva jooksul teha väikseid pause ja sirutusi,” kirjedas psühholoog.

Tervisenäitajate jälgimine on võtmetähtsusega

Lisaks rõhutas Rätsepp tervisenäitajate jälgimise olulisust. “Tervisenäitajate jälgimine aitab märgata muutusi enne, kui probleemid süvenevad. Vaimne enesetunne on subjektiivne ja võib kõikuda, tervisenäitajate jälgimine annab objektiivsema aluse hinnata, mis tegelikult toimub.”

Foto: Magnific

Ka SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp rõhutas tervisenäitajate jälgimise olulisust.

“Naised ja emad on üldiselt terviseteadlikud ja tublid kontrollis käijad, aga ka meie vajame vahel meeldetuletust – nii endale kui ka üksteisele. Oluline on toetada oma lähedaste tervist ja innustada ema, tütart või sõbrannat käima regulaarselt vereanalüüse andmas,” lausus arst.

Dr Anneli Raave-Sepp. Foto: Jaak Janes

Tema sõnul aitab regulaarne vereanalüüside tegemine emadel jälgida oma tervise olulisi võtmenäitajaid, mis mõjutavad nii igapäevast enesetunnet kui ka pikemaajalist tervist. Olgu tegemist noore naise, ema või vanaemaga – teatud tervisenäitajad on olulised igas eluetapis.

“Vereanalüüs aitab hinnata näiteks organismi rauavaru, põletiku olemasolu, veresuhkru ja kolesteroolide sisaldust, kilpnäärme tööd ning oluliste vitamiinide varusid, mis mõjutavad otseselt energiataset, immuunsust, südame-veresoonkonna tervist, luude tugevust ja ka vaimset heaolu,” ütles SYNLABi arst lisades, et isegi kui kaebused puuduvad, võivad mõningad muutused veres olla märk sellest, et tervisi vajab tähelepanu.

Jälgides iga 1-2 aasta tagant olulisi verenäitajaid, saame ennetada tõsisemaid tervisemuresid ja hoida end vitaalse ning tugevana.

“Jälgides iga 1-2 aasta tagant olulisi verenäitajaid, saame ennetada tõsisemaid tervisemuresid ja hoida end vitaalse ning tugevana. Tuletagem ka emadepäeval üksteisele meelde, kui tähtis on ka enda eest hoolt kanda, et püsida terve nii iseenda kui lähedaste jaoks,“ kinnitas dr Anneli Raave-Sepp ja tõi välja peamised verenäitajad, mida võiks kontrollida igas vanuses naine või ema.

• Hemogramm annab üldpildi vererakkude seisust: punavere-, valgevererakkude ja trombotsüütide tasemest. See aitab arstil hinnata näiteks aneemia või põletikulise protsessi esinemist, immuunsuse seisundit ja verehüübimist. Naistel on see analüüs eriti tähtis, kuna menstruatsioonid võivad põhjustada rauapuudust ja aneemiat.
• C-reaktiivne valk (CRP)  on põletikunäitaja, mis tõuseb nii põletike kui ka nakkuste korral. Kõrgtundlik CRP aitab hinnata ka krooniliste vähe aktiivsete põletikke olemasolu, mis võivad olla seotud südame-veresoonkonna haiguste, ainevahetushäirete või muude krooniliste haiguste riskiga.
• Glükoosi ehk veresuhkuru kõrgenenud väärtused viitavad riskile haigestuda diabeeti või ainevahetushäiretesse. Naistel on oluline veresuhkru taset jälgida, eriti kui on väsimus, kaalumuutused või diabeedirisk perekonnas.
• Glükohemoglobiin (HbA1c) mõõdab veresuhkru keskmist taset viimase 2-3 kuu jooksul. See on oluline analüüs diabeediriski hindamiseks ja veresuhkru stabiilsuse jälgimiseks. See aitab tuvastada ka varjatud veresuhkru kõikumisi.
• Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) näitab kilpnäärme talitlust, mis mõjutab ainevahetust, energiataset, kehakaalu, juuste ja naha seisundit ning viljakust. Naistel on kilpnäärmeprobleemid üsna sagedased, mistõttu tasub TSH-d regulaarselt jälgida.
• Ferritiin näitab organismi rauavarude taset. Rauapuudus on naistel üsna sagedane probleem menstruatsioonide tõttu. Madal ferritiin võib põhjustada näiteks väsimust, juuste väljalangemist, immuunsuse nõrgenemist ning meeleolulangust.
• Alaniini aminotransferaas (ALAT) on eelkõige maksarakkude seisundi peegeldaja. Maks on oluline keemiatehas meie organismis. Maksarakkudele võib koormus tõusta näiteks mõnede ravimite tarvitamisel, ülekaalu ja rasvmaksa korral ning seda tasub seetõttu regulaarselt jälgida.
• Kreatiniini ja eGFR aitavad hinnata neerude tööd. Hea neerufunktsioon on oluline, et organism vabaneks jääkainetest. Varakult avastatud neerufunktsiooni langus aitab ennetada tõsisemaid tervisemuresid.
• Kolesterooli tase aitab hinnata südame-veresoonkonna haiguste riski. Kuigi noortel naistel pole kõrge kolesterool väga levinud, hakkab risk suurenema vanusega ja hormonaalsete muutuste tõttu.
• HDL- ehk „hea“ kolesterool aitab organismil liigset kolesterooli eemaldada. Mida kõrgem on HDL, seda parem kaitse südamehaiguste vastu.
• LDL- ehk „halb“ kolesterool ladestub liia korral veresoonte seintele ja põhjustab lubjastumist ehk ateroskleroosi. Selle taseme jälgimine aitab vähendada infarkti ja insuldi riski.
• Triglütseriidid on veres leiduvad rasvad, mille kõrge tase võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski, soodustada ülekaalu teket. Need tõusevad sageli ebatervisliku toitumise ja vähese liikumise korral.
• D-vitamiin on oluline luude tervisele, immuunsusele ja meeleolule ning paljudele teistele organismis toimuvatele protsessidele. Meie kliimas on D-vitamiini puudus väga levinud, eriti sügis-talvisel perioodil, mis võib põhjustada näiteks liigset väsimust ja halba enesetunnet.
• B12 vitamiin on vajalik närvisüsteemi, vere moodustumise ja energia tootmiseks. Naistel võib B12 tase väheneda näiteks taimetoitluse korral või imendumishäirete tõttu ning viia samuti liigse väsimuse ja meeleoluhäirete tekkeni.
• Kusihappe taseme tõus võib viidata podagra riskile, aga ka üldiselt ainevahetushäiretele. Kui tase on kõrge, võib see viidata vajadusele toitumist korrigeerida ning vähendada näiteks lihasaaduste tarbimist.