Tallinna Teletorni 2. korrusel avatud näitus „Sajand Eesti raadioeetris. Esimesed kümnendid“ tutvustab Eesti raadio algusaegu aastatel 1924–1940, rõhutades raadio tehnoloogilist arengut ja selle mõju igapäevaelule. Näitusel on eksponeeritud 1930. aastate raadiodisaini esemeid, ajastutruud materjalid ning isiklikud esemed olulistelt raadiotegelastelt Fred Olbreilt ja Felix Moorilt. Külastajad saavad kogeda ka ajastutruud raadiokuulamise nurka, mis kujutab 1930. aastate koduinterjööri. Näitus on osa Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaasta tähistamiseks loodud sarjast „Siin Tallinn! Sajand eetris“.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinna Teletorni 2. korrusel avatud näitus „Sajand Eesti raadioeetris. Esimesed kümnendid“ viib külastaja Eesti raadioloo algusaegadesse aastatel 1924–1940, mil raadio oli suur innovatsioon ja aken maailma. Uus meedium avardas inimeste maailmapilti, tõi info ja kultuuri kodudesse ning kujunes kiiresti oluliseks osaks igapäevaelust. Näitus on osa Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaasta tähistamisest ning Tallinna Teletorni näituste sarjast „Siin Tallinn! Sajand eetris“.
1924. aastal tehti Haapsalust esimene tunnustatud katsesaade, asutati Eesti Raadio Klubi, Tartu Telefonivabrik hakkas tööstuslikult raadiovastuvõtjaid valmistama ning loodi osaühisus Raadio-Ringhääling. 1925. aasta lõpuks oli Eesti kodudes juba ligi 2000 raadiot.
1925. aasta lõpuks oli Eesti kodudes juba ligi 2000 raadiot.
Eesti raadio algusaegu iseloomustasid kiire tehnoloogia areng, uuenduslik mõtlemine ja tugevad isiksused, kes panid aluse meie ringhäälingu loole. Toonased saatekavad olid kaasaegsed ning Eestis toodetud omanäolise disainiga raadioaparaadid on tänaseni väärtuslik osa Eesti tööstus- ja kultuuriloost.
Eesti raadio esimesed kümnendid enne II maailmasõda
Näitus keskendub Eesti raadio ja ringhäälingu esimestele kümnenditele enne II maailmasõda. Külastajad saavad näha, kuidas raadio jõudis katsetustest ja esimestest vastuvõtjatest inimeste kodudesse ning muutus igapäevaelu loomulikuks osaks.
Väljapanekul on 1930. aastate Eesti raadiodisaini iludused – raadiovastuvõtjad nagu Agu, Maestro, Siiri, Sheik, Türkiis, Taara ja Maret. Lisaks saab näha antiikesemeid, ajastutruid olustikumaterjale, raadioajakirju ning väljavõtteid raadiote müügikataloogidest.
Näituse haruldasemate eksponaatide hulka kuuluvad Eesti raadio algusaastate kahe olulise suurkuju Fred Olbrei ja Felix Moori isiklikud esemed.
Näituse haruldasemate eksponaatide hulka kuuluvad Eesti raadio algusaastate kahe olulise suurkuju Fred Olbrei ja Felix Moori isiklikud esemed.
Fred Olbrei kuulus alates 1927. aastast osaühisuse Raadio-Ringhääling juhatusse ning oli üks Raadio Elektrotehnika Tehase RET asutajaid ja juhatuse liikmeid. Felix Moor oli aastatel 1927–1944 ringhäälingu teadustaja, Eesti esimene raadioreporter, toimetaja, saatejuht ning kuuldemängude ja lastesaadete algataja.
Ajastutruu raadiokuulamise nurk kutsub retrofotosid tegema
Näituse üks meeleolukamaid osi on möödunud sajandi alguse ajastutruu raadiokuulamise nurk, mis meenutab 1930. aastate kodust interjööri. Õdus ajastunurk Teletorni 2. korrusel annab võimaluse tunnetada toonast olustikku ning sobib hästi ka retrofotode tegemiseks.
Juubeliaasta näituste-sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“ kutsub avastama
Näitus „Sajand Eesti raadioeetris. Esimesed kümnendid“ on osa Tallinna Teletorni näituste sarjast „Siin Tallinn! Sajand eetris“, mis on loodud Eesti Ringhäälingu 100. juubeliaasta puhul. Sarja raames avavad erinevad näitused Eesti meedia- ja kommunikatsioonilugu mitmest vaatenurgast.
