Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis avati näitus „UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest“, mis tutvustab rahvakunsti ja käsitöö koondise UKU ajalugu. UKU tegutses aastatel 1964–1994, ühendades tuhandeid käsitöölisi ning säilitades ja edastades rahvakunsti traditsioone. Näitusel on eksponeeritud UKU toodangut, kunstnike loomingut ning arhiivimaterjale, mis on osa ERMi kogudest. Näitus on avatud 13. maist kuni 30. septembrini ning sellega kaasneb kataloog eesti ja inglise keeles.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Täna avatakse ERMi Heimtali muuseumis näitus „UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest“, mis annab seni põhjalikema ülevaate Eesti rahvakunsti ja käsitöö ajaloos olulist rolli mänginud UKUst.
Tänavu möödub 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise UKU loomisest. Tuhandeid käsitöölisi ühendanud võrgustik hoidis elus põlvest põlve pärandatud oskusi ja tõi rahvusliku käsitöö paljudesse Eesti kodudesse. UKU toodangu hulka kuulusid käsitsi kootud ja heegeldatud kampsunid, kindad, rätid, metallehted, nõud, sepised, korvid ja paljud muud käsitööesemed.
Foto: Ragnar Kekkonen
UKU võimaldas käsitööhuvilistel üle Eesti lisasissetulekut teenida. Koondise kunstnikud otsisid esemekavandite loomiseks inspiratsiooni Eesti eri paikadest, kus olid säilinud oskused, mustrid ja motiivid. Toodete kavandamisel lähtuti rahvakunstipärandist, muu hulgas Eesti Rahva Muuseumi jt muuseumide kogudest.
UKU võimaldas käsitööhuvilistel üle Eesti lisasissetulekut teenida.
„Hästi sotsiaalne töökoht, kus inimesed said omavahel hästi läbi ja kõigil oli võimalus lisaraha teenida,“ meenutab Anu Raud, kes töötas UKUs kunstnikuna aastatel 1966–1969 ja on üks uue näituse kuraatoritest. Raua sõnul oli UKU vundamendiks ja tõukelauaks paljudele hilisematele käsitööseltsidele ja -kogukondadele.
Foto: Ragnar Kekkonen
Kuraator Ülle Jäe nõustub, et UKU tõstis rahvakunsti väärtust ühiskonnas: „Oluline oli see, et pärandtehnoloogia, teadmised ja oskused hoiti elus ja anti edasi. Ilma UKUta oleks tõenäoliselt jäänud mõningane auk.“
UKU oli kogu NSV Liidus ainulaadne kodutöönduslik ettevõte. Teise tegutsemisaasta järel oli koondises ligi 1300 käsitöölist, kõrgajal 1980. aastatel aga ligikaudu 2500 inimest. UKU tegevus lõppes 1994. aastal, mil ettevõte erastati ja tootenäidiste kogu anti üle Eesti Rahva Muuseumile. Esimesed UKU esemed jõudsid ERMi kogudesse juba 1967. aastal.
Foto: Ragnar Kekkonen
ERMis on hoiul ligi 3300 UKUga seotud säilikut, sealhulgas esemed, fotod ja arhiivimaterjalid. Heimtali muuseumi peamajas saab tutvuda UKU tuntumate kunstnike ja viljakamate meistrite loominguga, rahvamajas aga näeb läbilõiget UKU laialdasest sortimendist, sealhulgas rahvarõivaid, kudumeid ja ehtekunsti.
ERMis on hoiul ligi 3300 UKUga seotud säilikut, sealhulgas esemed, fotod ja arhiivimaterjalid.
Näitus on maiuspalaks käsitöö ja rahvakunsti armastajatele, pakub äratundmisrõõmu neile, kelle kodudes UKU esemeid leidus, ning avab nooremale vaatajale olulise peatüki Eesti rahvakunsti ja käsitöö loost. Näitusega kaasneb kataloog eesti ja inglise keeles.
Näitus „UKU. 60 aastat rahvakunstimeistrite koondise loomisest“ on ERMi Heimtali muuseumis avatud 13. maist kuni 30. septembrini.
- Näituse kuraatorid: Reet Piiri, Ülle Jäe, Kadri Vissel ja Anu Raud
- Arhitektuur ja graafiline kujundus: Krista Lepland ja Malle Jürgenson / Laika, Belka & Strelka OÜ
- Produtsent: Tuuli Tubin McGinley
- Toetaja: Eesti Kultuurkapital
