Sügisel ja talvel suureneb Eesti kodude elektritarbimine peamiselt kütte- ja soojuslahenduste tõttu, kusjuures eramajades moodustab kütmine suure osa energiakulust. Vanemad ja madalama energiaklassiga seadmed tarbivad oluliselt rohkem elektrit kui uuemad ning ooterežiimil olevad seadmed võivad moodustada kuni 10% elektriarvest. Nutikad termostaadid ja tehisintellektil põhinevad juhtimissüsteemid võimaldavad energiakulu vähendada 10–25%, optimeerides tarbimist vastavalt elektrihinnale ja kasutusharjumustele. AI-põhiste lahenduste laialdasem kasutuselevõtt võib aidata vähendada elektrivõrgu tippaegade koormust ning muuta energiakasutuse sujuvamaks ja efektiivsemaks. Eestis on tarbijate energiateadlikkus kasvanud, eriti börsipaketi kasutajate seas, kes ajastavad tarbimist soodsamatele tundidele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sügise saabudes kerkivad taas päevakorda nii elektrihinnad kui ka kasvav energiatarbimine. Kuidas mõjutavad hooajalised muutused Eesti kodusid ja milline roll on nutikatel lahendustel? Selgitavad Enefiti energiatoodete juht Alo Vallikivi ning Samsungi koolitusjuht Alari Pennar.
Eesti Energia andmetel on sügistalvise ja suvise elektritarbimise erinevus ligi kahekordne. “Kui detsembris ja jaanuaris tarbitakse kodudes ligikaudu 12% kogu aasta elektrienergiast, siis juunis ja juulis kõigest 6%,” selgitas Enefiti energiatoodete juht Alo Vallikivi.
Eeskätt mõjutavad hooajalist kasvu kütte- ja soojuslahendused. “Talvel suureneb märgatavalt valgustuse, õhksoojuspumpade, elektrilise põrandakütte ja soojaveeboilerite energiatarve. Eramajades või elektrilise küttega majapidamistes moodustabki suurima kulurea just kütmine, mis võib sügistalvisel ajal võtta enamiku kogu elektritarbimise mahust. Korterites, kus küte ja soe vesi tulevad kesksüsteemist, moodustavad kodumasinad elektriarvest kuni kolmandiku,” lisas Vallikivi.
Kõrgem energiaklass aitab säästa kümneid eurosid aastas
Kodudes leidub mitmeid varjatud energiakulu allikaid, mille mõju kiputakse alahindama. Vallikivi sõnul võib ooterežiimil olevate seadmete – telerid, digiboksid, ruuterid, laadijad – osakaal elektriarvest ulatuda 10%-ni. Need tarbivad energiat kogu ööpäeva vältel, ka siis, kui neid aktiivselt ei kasutata.
Samuti neelavad vanemad ja madalama energiaklassiga seadmed (külmikud, televiisorid) oluliselt rohkem elektrit kui uuemad alternatiivid. “Vahetades 20-aastase külmiku energiatõhusa A- või B-klassi seadme vastu, võib aastas säästa mitukümmend eurot. Uuemad seadmed pakuvad ka öko-režiime, mis aitavad optimeerida nii vee- kui elektrikasutust,” märkis Vallikivi.
Valgustuse puhul soovitab ta kindlasti üle minna LED-lampidele, mis vähendavad elektrikulu kuni 80%. Ka kütteseadmete seadistused tasub üle vaadata: iga lisakraad toatemperatuuris suurendab kulu ligikaudu 5%.
Tehisaruga on 10–25% säästu realistlik
Vallikivi sõnul võivad targad termostaadid ja tehisintellektil põhinevad juhtimissüsteemid vähendada energiakulu 10–25%. Seda eriti juhul, kui need juhivad korraga mitut seadmetüüpi (kütet, boilerit, elektriauto laadimist) ning arvestavad elektrihinnaga. “Automaatika mõte on hajutada tarbimist ja kasutada ära odavamaid või väiksema koormusega tunde,” selgitas ta.
Samsungi koolitusjuhi Alari Pennari sõnul on tarbijate huvi AI-võimaluste vastu selgelt kasvamas. “Hiljutise uuringu järgi peab 32% Euroopa tarbijatest väga atraktiivseks mõtet, et tehisintellekt aitab kodumasinatel energiat säästa. Tavalised seadmed töötavad kindla seadistuse järgi ning kulutavad energiat ka siis, kui seda vaja ei ole. Sealt tekibki energiakulu ja suurem arve,” ütles Pennar.
Tema sõnul ei ole AI energiakasutuse optimeerimisel enam tulevikuvisioon, vaid juba igapäevane reaalsus. “Näiteks kasutab Samsungi AI Energy Mode masinõpet ja sisseehitatud sensoreid, mis optimeerivad seadmete energiakasutust reaalajas.” Lisaks selgitab ta, et masinõpe suudab analüüsida ka kasutaja igapäevaseid tarbimisharjumusi, mille põhjal alustab süsteem energiakasutuse nutikat ja täpset vähendamist.
AI-põhistest seadmetest võidab kogu energiasüsteem
Enefiti hinnangul võib nutikate süsteemide laialdasem kasutuselevõtt vähendada kogu elektrivõrgu koormust. “Kui kodused küttesüsteemid, boilerid ja elektriautode laadijad tarbivad elektrit hajutatult ja nutikalt, väheneb tippaegade koormus märgatavalt. Kui sellised süsteemid muutuvad massiliseks ja üksteisega ühendatuks, on võidus kogu energiasüsteem,“ selgitas Vallikivi.
Pennar lisas siia, et AI võib tulevikus muuta energiakasutuse sama nähtamatuks kui internetiühendus ehk taustal töötavaks infrastruktuuriks, mis lihtsalt toimib. “Kasutaja ei pea iga seadme seadeid eraldi häälestama. AI suudab teha valikud ise, lähtudes hinnast, kasutusharjumustest ja keskkonnamõjust.”
Kas Eesti inimesed on oma tarbimisharjumusi muutnud?
Lühike vastus on jah, aga mitte ühtlaselt. Enefiti kogemus näitab, et börsipaketi kasutajad on hakanud aktiivselt pesu, nõusid ja autosid laadima soodsamate tundide ajal ning kasutavad rohkem ajastust ja rakendusi. Elektrikella jälgitakse rohkem kui kunagi varem.
Fikseeritud hinnaga lepingute omanike käitumine pole seevastu oluliselt muutunud, kuna hinnasurvet ei ole. “Üldiselt on Eesti tarbijad muutunud energiateadlikumaks. See aitab nii pere eelarvet kui ka kogu võrgu tasakaalu,” sõnas Vallikivi.
