Kui sügisel energia raugeb ja viirushaigused levivad, tekib paljudel küsimus: kas minu organismi vastupanuvõime on langenud? Sageli peetakse energiapuudust ja sagedast haigestumist paratamatuks, kuid need võivad viidata varjatud terviseriskidele.

“Sage haigestumine viirusnakkustesse võib olla märk sellest, et kehas on midagi tasakaalust väljas. Kuigi me kipume pidama seda paratamatuks, võib see tegelikult olla esimene signaal, et organismil napib haigustekitajate vastu võitlemiseks vajalikke vitamiine ja mineraalaineid,” lausus SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.

Sage haigestumine viirusnakkustesse võib olla märk sellest, et kehas on midagi tasakaalust väljas.

D-vitamiini ja rauavaegus on Eestis äärmiselt levinud ning need mõjutavad otseselt nii energiataset kui ka immuunsust. Terviseameti hinnangul on hetkel nakkushaigustesse haigestumuse tase mõõdukas, kuid võib lähiajal kasvada. “Just nüüd, enne talvist haiguste kõrghooaega, on õige aeg kontrollida oma tervisenäitajaid, näiteks D-vitamiini, raua ja teiste immuunsust toetavate ainete taset. Vereanalüüside tulemused annavad märku, kas keha vajab lihtsalt puhkust või hoopis tuge, et end haiguste eest kaitsta,” märkis dr Raave-Sepp.

Foto: Freepik

Terve inimese immuunsüsteem hävitab efektiivselt organismi sattunud haigustekitajaid: baktereid, viiruseid, parasiite ja seeni. “Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva. Viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini,” lausus dr Raave-Sepp. Kuid tema sõnul võivad nii kiire elutempo, stress, vähene uni, ebatervislikud eluviisid kui ka mitmed keskkonnamõjutused organismi vastupanuvõimet nõrgestada ja muuta keha vastuvõtlikumaks infektsioonidele.

“Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, et saada teada, kas meie toitumine on piisavalt mitmekülgne ning tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete, mineraalainete ja vitamiinide piisava saamise. Olulised mineraalained organismi vastupanuvõime jaoks on näiteks raud, tsink, seleen ja vitamiinid D, A, B12, B9, C,” tõi dr Raave-Sepp välja.

Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, et saada teada, kas meie toitumine on piisavalt mitmekülgne ning tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete, mineraalainete ja vitamiinide piisava saamise.

Kuidas püsida terve ja tagada immuunsüsteemi vastupanuvõime?

Immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida pikaajalised kasulikud harjumused, nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav uni, normaalse kehakaalu säilitamine ja mittesuitsetamine. Oluline roll on ka vanusel, pärilikkusel ja läbipõetud haigustel.

Dr Raave-Sepp tõi välja näitajad, mida tasub kontrollida organismi vastupanuvõime hindamiseks:

• Raud on oluline mineraalaine, mis aitab kehal toota hemoglobiini – ühendit, mis transpordib veres hapnikku. Piisav hapnikuvarustus on immuunrakkude tootmiseks ja tõhusaks toimimiseks hädavajalik. Rauapuudus võib põhjustada aneemiat, mis omakorda nõrgestab immuunsüsteemi. Raud on oluline ühend ensüümides, mis aitavad immuunrakkudel võidelda haigustekitajatega. Rauavaegus võib samuti põhjustada väsimust.
• Kilpnäärme hormoonid reguleerivad ainevahetust ja mõjutavad otseselt energiataset ning immuunsust. Kui kilpnääre ei tooda hormoone piisavalt, võib inimene tunda end väsinuna, külmakartliku ja vastuvõtlikumana haigustele. Kilpnääret stimuleeriva hormooni ja kilpnäärme hormoonide määramine aitab tuvastada, kas kilpnääre töötab korralikult.
• Tsink on oluline mineraalaine immuunrakkude arenguks ja nende omavaheliseks suhtluseks. See aitab kaasa nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsuse toimimisele, kiirendades organismi vastusreaktsiooni viirus- ja bakteriaalsetele nakkustele. Samuti on tsingil põletikuvastane toime ning see toetab haavade ja koekahjustuste paranemist. Tsingipuudus võib nõrgestada immuunsust ja suurendada viirushaigustesse nakatumise riski.
• Seleeni peetakse võimsaks antioksüdandiks, mis aitab vähendada oksüdatiivset stressi ja kaitsta organismi ning immuunrakke kahjustuste eest. Samuti mängib seleen rolli viiruste ja bakteritega võitlemisel, tugevdades keha kaitsevõimet. Seleeni puudus võib põhjustada immuunfunktsiooni nõrgenemist ning suurendada riski teatud haiguste, näiteks viirusnakkuste ja krooniliste põletike tekkeks.
• D-vitamiin on üks olulisemaid immuunsust toetavaid vitamiine, kuna aitab reguleerida immuunrakkude (nt T-rakkude ja makrofaagide) tööd. See vitamiin aitab vähendada põletikke ja toetab keha võimet võidelda hingamisteede nakkustega, sealhulgas viirushaigustega nagu gripp ja COVID-19. D-vitamiini puudus on seotud suurema vastuvõtlikkusega infektsioonidele ja autoimmuunhaigustele, samuti põhjustab vitamiin D puudus väsimust.
• A-vitamiin on hädavajalik immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, kuna toetab naha ja limaskestade tervist, mis on keha esimene kaitseliin viiruste ja bakterite vastu. Samuti aitab see kaasa valgete vereliblede tootmisele, mis mängivad olulist rolli infektsioonide vastu võitlemisel. A-vitamiini puudus võib suurendada vastuvõtlikkust hingamisteede infektsioonidele ja muudele haigustele.
• B12-vitamiin on oluline närvisüsteemi ja vereloome toetamiseks, kuid mängib ka rolli immuunfunktsiooni reguleerimisel. See aitab kaasa valgete vereliblede tootmisele, mis on immuunvastuse põhikomponent. B12 puudus võib põhjustada nõrgenenud immuunsust, suurendades nakkushaiguste riski, samuti väsimust ja üldist jõuetust.
• Folaat ehk B9-vitamiin on vajalik DNA ja RNA sünteesiks, samuti immuunrakkude paljunemiseks. See toetab organismi võimet toota piisavalt valgeid vereliblesid, mis võitlevad infektsioonide ja põletikega. Folaadipuudus võib viia immuunsüsteemi nõrgenemiseni, halvendades keha võimet tõhusalt reageerida haigustekitajatele.
• C-vitamiin on üks tuntumaid immuunsust tugevdavaid vitamiine, kuna aitab stimuleerida valgete vereliblede tootmist, tugevdades seeläbi immuunvastust. Samuti toimib vitamiin tugeva antioksüdandina, aidates neutraliseerida vabade radikaalide põhjustatud kahjustusi ning vähendada põletikku. C-vitamiin kiirendab haavade paranemist ja aitab leevendada nn külmetushaiguste sümptomeid.

SYNLABi laboriarsti sõnul sõltub peale vitamiinide ja mineraalainete immuunsüsteemi kaitsevõime palju sellest, millised on inimese eluviisid. “Suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ühekülgne ja ebapiisav toitumine, liigne stress, raskete haiguste põdemine, ravimite tarvitamine, kokkupuude toksiliste ühenditega ja muud keskkonnast tulenevad tegurid vähendavad oluliselt immuunsüsteemi võimekust. Samal ajal aitavad tervislikud eluviisid kindlasti kaasa organismi kaitsevõime normaalsele toimimisele,” pani dr Raave-Sepp kõikidele südamele.