Kui vastutustundlik peab üürikorteris olema, millisel juhul on üürileandjal õigus sulle trahvi teha või üürileping üles öelda? ERGO kindlustus annab nõu, kuidas uus põlvkond üürnikke peab sügise lähenedes elu esimeseks üürilepinguks valmistuma.
Üürikorteri leidmine ja vanematest eraldi elama asumine on noorele suur samm elus, kuid vabadusega kaasneb ka vastutus – nii üürnikul kui üürileandjal on omad õigused ja kohustused. „Ehkki palju on juba seadusega paika pandud, tuleb väga tähelepanelikult lugeda, mis üürilepingusse kirja saab ja vajadusel üürileandjalt selgitusi küsida,“ selgitas ERGO õigusabikulude kindlustuse portfelli juht Maiko Kalvet.
Ehkki palju on juba seadusega paika pandud, tuleb väga tähelepanelikult lugeda, mis üürilepingusse kirja saab ja vajadusel üürileandjalt selgitusi küsida.
Iga üürileandja soovib pärast üürilepingu lõppemist oma korteri samas seisukorras tagasi saada. Isegi kõige paremate soovide juures ei tohi üürnik ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta teha kapitaalremonti, ehitada või lammutada vaheseinu, muuta elektrisüsteeme ega paigaldada või eemaldada sanitaartehnikat ja ventilatsiooniseadmeid.
Foto: Freepik
Kui üüripinda kasutatakse igapäevaselt, on loomulik, et ka kõige hoolikama üürniku puhul tekivad mööblile või seintele kriimustused, põrandakatted kuluvad, sanitaartehnika vananeb ja seinavärv tuhmub. Kui üürilepingus ei ole teisiti kokku lepitud, siis selliste pisipuuduste eest ei vastuta üürnik.
Kui üürilepingus ei ole teisiti kokku lepitud, siis selliste pisipuuduste eest ei vastuta üürnik.
Vältimaks hilisemaid vaidlusi „hariliku kulumise“ mõiste ümber, võiks Kalveti sõnul lepingus välja tuua lahtise nimekirja näidetega, mida loetakse ja mida mitte harilikuks kulumiseks. „Näiteks võib lepingus sätestada, et seinte kerge määrdumine ja väiksemad kriimud loetakse harilikuks kulumiseks, kuid augud seintes ja põrandas mitte,“ lisas ta.
Kui aga üürilepingusse on lisatud tingimus, et üürnik kõrvaldab enne korteri tagastamist ka korteri hariliku kasutamisega tekkinud kulumise või halvenemise, siis üürnik peab korteri tagastama samas seisukorras kui ta selle vastu võttis. Teisisõnu on üürniku kohustus eemaldada kõik kahjulikud „jäljed“, mis on tekkinud tema poolt eluruumi kasutamisega. „See võib tähendada täkete pahteldamist, seinte värvimist ja põranda süvapuhastust. Kokkulepe ei saa laieneda vaid kodutehnikale, mööblile ja muule sisustusele – kui need katki lähevad ning seda mitte üürniku pahatahtliku tegevuse tulemusel, ei ole üürnikul kohustust uut muretseda,“ selgitas Kalvet.
Üldjuhul on üürileandja nõusolekuta keelatud majutada eluruumis võõraid isikuid ning anda korterit või osa sellest allüürile. Tavapärane on ka suitsetamise ja koduloomade pidamise keeld. „Oluline on tähele panna, et nende keeldude eiramise korral võib üürileandja nõuda üürnikult trahvi, kuid see peab olema üürilepingus kirjas,“ lisas Kalvet.
Oluline on tähele panna, et nende keeldude eiramise korral võib üürileandja nõuda üürnikult trahvi, kuid see peab olema üürilepingus kirjas.
Kalveti sõnul on näiteks sõprade külla kutsumine täiesti normaalne tegevus ja seda üürileandja keelata ei saa. „Ka pidude pidamist ei saa üürileandja takistada, kui just üürilepingus pole sõnaselget keeldu, kuid üürnik peab arvestama naabritega ja sellega, kui hästi kostuvad läbi korteri seinad,“ lisas ta.
Öörahu aeg on tavaliselt 22:00–06:00 ja sel ajal peab hoiduma müra tekitamisest. Erinevad reeglid võivad olla korteriomanike poolt omavahel kokku lepitud ja kirja pandud kodukorda, mida üürnik peab järgima. Vastasel juhul võib tulla naabritelt kaebusi üürileandjale või politseile. „Kui politsei on korra juba ukse taha tulnud ja vaatamata hoiatusele jätkab üürnik naabrite häirimist, siis on üürileandjal õigus üürileping üles öelda,“ selgitas Kalvet.
