Euroopa Komisjon tegi kevadel ettepaneku luua sõidukite digitaalsed registreerimis- ja ülevaatuste sertifikaadid, mis on esimene samm digitaalse autopassi suunas. Longo Groupi Eesti tegevjuhi Rainer Uukkivi sõnul reformib see kümnendi lõpuks kasutatud autode turgu täielikult, lõpetades nii läbisõidupettused kui avariide varjamise.
“Kasutatud autode turgu on aastakümneid iseloomustanud varjatud riskid, kus ostjal puudub sageli võimalus saada usaldusväärset infot auto tegeliku ajaloo ja seisukorra kohta,” tõdes Uukkivi.
Kasutatud autode turgu on aastakümneid iseloomustanud varjatud riskid, kus ostjal puudub sageli võimalus saada usaldusväärset infot auto tegeliku ajaloo ja seisukorra kohta.
Foto: Freepik
Euroopa Parlamendi uuringute kohaselt on läbisõidupettused Euroopas tõsine probleem. Kui riigisiseselt müüdud kasutatud autodest on manipuleeritud läbisõiduga 5-12%, siis piiriüleselt müüdud sõidukite puhul ulatub see näitaja lausa 30-50%-ni. Sellised pettused põhjustavad Euroopa tarbijatele igal aastal 5,6-9,6 miljardi euro suuruse kahju.
Paljudes Euroopa riikides pole kohustust kõiki avariisid registreerida või läbisõitu dokumenteerida. Nüüd on Euroopa Liit töötamas välja ühtset digitaalse autopassi süsteemi, mis peaks lõpetama pettused autoturul.
Nüüd on Euroopa Liit töötamas välja ühtset digitaalse autopassi süsteemi, mis peaks lõpetama pettused autoturul.
Mis on digitaalne autopass?
Tegemist on elektroonilise andmebaasiga, mis koondab kogu sõiduki elutsükli info ühte kohta: tootmisel kasutatud materjalid, läbisõiduajalugu, hooldused, kindlustusjuhtumid, remonditööd ja palju muud. Sellega luuakse igale autole digitaalne ajalugu, mida ei saa võltsida ega manipuleerida.
Digitaalne autopass on osa Euroopa Liidu laiemast digitaalsete tootepasside (Digital Product Passport ehk DPP) algatusest, mis kuulub omakorda EL-i ringmajanduse tegevuskava juurde. See tähendab, et autopass pole lihtsalt eraldiseisev projekt, vaid osa süsteemsest lähenemisest, millega soovitakse muuta Euroopa majandus jätkusuutlikumaks ja ressursitõhusamaks.
Süsteem tugineb plokiahela tehnoloogial, mis tagab info usaldusväärsuse ja muutmatuse. Kui hooldus, remont või muu sündmus on kord juba passi kantud, ei saa seda sealt enam kustutada.
Euroopa Liidu plaan on liikuda digitaalse autopassi suunas järk-järgult. Esimene konkreetne samm tehakse 2027. aastal, kui kõikidele elektrisõidukite akudele muutub kohustuslikuks digitaalne akupass. See on justkui pilootprojekt, mis loob aluse kogu süsteemile.
Täielik digitaalne autopass on planeeritud jõustuma tõenäoliselt 2030-ndate aastate alguses. Seni töötab Euroopa Komisjon välja täpseid standardeid ja tehnilisi lahendusi, kuidas süsteem peaks toimima.
Millised probleemid kaovad?
Uukkivi sõnul lahendab digitaalne autopass mitu tänast valuprobleemi. “Esiteks muutuvad läbisõidupettused praktiliselt võimatuks. Kui läbisõit registreeritakse mitmes erinevas kohas – tehnoülevaatusel, autohoolduses, kindlustusjuhtumite käigus – ja salvestatakse muutmatult, kaob võimalus läbisõidumõõdikut manipuleerida,” selgitas ta.
Kui läbisõit registreeritakse mitmes erinevas kohas – tehnoülevaatusel, autohoolduses, kindlustusjuhtumite käigus – ja salvestatakse muutmatult, kaob võimalus läbisõidumõõdikut manipuleerida.
Juba praegu on Belgia ja Hollandi süsteemid “Car-Pass” ja “Nationale AutoPas” (NAP) tõestanud, et sellise süsteemi rakendamisel on läbisõidupettused lühikese aja jooksul peaaegu täielikult kadunud. See on ka põhjus, miks Longo toob kasutatud autosid Eestisse ja teistesse Balti riikidesse müügiks peamiselt Hollandist ja Belgiast.
“Teiseks muutub avariiajalugu täiesti läbipaistvaks,” jätkas Uukkivi. Iga tõsisem õnnetusjuhtum, kerekahjustus ja remont pannakse digitaalsesse autopassi kirja ning seda infot ei saa sealt hiljem kustutada. Ostja saab täpse ülevaate, mida ta ostab.
Kolmandaks muutub hooldusajalugu tõendatavaks. “Enam pole vaja uskuda müüja väidet, et auto on korralikult hooldatud. Kogu hooldusajalugu on autopassist nähtav, kuna see salvestatakse sinna iga hoolduse käigus,” selgitas ta.
Neljandaks hakkab piiriülene info liikuma koos autoga. Saksamaalt või näiteks Prantsusmaalt Eestisse toodud auto ajaloost ei lähe enam midagi “kaduma”. Kogu info jõuab ostjani, olenemata riigipiiridest.
Osaliselt toimub läbisõiduandmete piiriülene kontrollimine juba praegu Euroopa riikide vahelise andmevahetussüsteemi EUCARIS (European Car and Driving License Information System) vahendusel. Paraku takistab süsteemi täielikku toimimist ebaühtlane õiguslik raamistik Euroopa Liidus – kõigil liikmesriikidel pole kohustust läbisõiduandmeid salvestada ega jagada viisil, mis võimaldaks efektiivset piiriülest kontrolli.
Mida saame juba täna teha?
Kuigi täielik digitaalne autopass on alles arendamisel, saame juba praegu astuda samme suurema läbipaistvuse suunas. Uukkivi sõnul võiksid kasutatud autode müüjad vabatahtlikult pakkuda rohkem infot autode ajaloo kohta.
“Näiteks Longo kontrollib müüki minevate autode ajalugu põhjalikult ja sõidukid läbivad meie spetsiaalses ettevalmistuskeskuses 150-punktilise ülevaatuse. See on oluline, kuna autot edasi müües anname kaasa omapoolse garantii ja sertifikaadi, millega kinnitame, et sõiduk on tehniliselt korras ja kontrollitud ajalooga. Seetõttu lisame oma veebikeskkonnas iga müügikuulutuse juurde RDW-raporti ning diagnostika- ja remondiaruande, kus toome välja kõik avastatud puudused ning loetleme tehtud remonditööd, mis on olnud vajalikud nende parandamiseks,” selgitas Uukkivi.
Tema sõnul saavad ka tarbijad olla teadlikumad ja nõudlikumad. Kasutatud auto ostmisel tuleks alati küsida läbisõidu ajalugu, hooldusraamatut ja teha VIN-päringu kaudu taustakontroll.
