Puhkus on hea võimalus keskenduda oma tervise kontrollimisele, mida igapäevases kiire elutempos sageli tähelepanuta jäetakse. Regulaarne tervisekontroll, sealhulgas vereanalüüsid, aitab avastada haigusi ja terviseriske varajases staadiumis ning hinnata toitumise ja füüsilise koormuse mõju organismile. Esmased analüüsid hõlmavad hemogrammi, veresuhkrut, kolesterooli ja vitamiinide taset ning nende tulemuste põhjal saab vajadusel teha täiendavaid uuringuid. Tervise hoidmiseks on oluline tervislik eluviis, mis sisaldab mitmekesist toitumist, piisavat liikumist ja piisavat und. Puhkus pakub head võimalust oma tervise harjumusi üle vaadata ja vajadusel parandada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Inimesed ootavad suve ja puhkust, et argirutiinist välja murda ning koguda energiat ja taastuda töökohustustest. Kuigi puhkuse ajal keskendutakse peamiselt lõõgastumisele, mõeldakse märksa vähem sellele, et vaba aeg on tegelikult suurepärane hetk ka oma tervise põhjalikumaks kontrolliks.
“Kiire elutempo ja kuhjuvate kohustuste juures kipub tervisekontroll sageli unarusse jääma, sest see nõuab planeerimist. Puhkus annab aga võimaluse tegeleda iseendaga kiirustamata. Samuti võib argipäeva trallis märkamata jääda terviseprobleemile viitavad sümptomid või kehv enesetunne või pannakse need töö ja väsimuse arvele,” lausus SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp.
Dr Anneli Raave-Sepp. Foto: Jaak Janes
Ta rõhutas, et regulaarne tervisekontroll peaks olema iga inimese esmane samm tervisehädade ennetamisel ja leevendamisel. “Vereanalüüs annab inimese tervise hetkeseisust objektiivse pildi, sest veres peegelduvad väga mitmed organismis toimuvad protsessid ning enamik kudede ja elundite funktsioonide häiretest. Lisaks haiguste või nende riskide avastamisele saab vereanalüüside alusel hinnata toitumise ja füüsilise koormuse mõju organismile,” kirjeldas dr Raave-Sepp.
Lisaks haiguste või nende riskide avastamisele saab vereanalüüside alusel hinnata toitumise ja füüsilise koormuse mõju organismile.
Miks tasub tervisenäitajaid kontrollida ka siis, kui enesetunne on hea?
Suur osa inimesi jõuab vereanalüüse andma alles siis, kui neil esineb mõni sümptom või konkreetne kaebus. Dr Raave-Sepp aga rõhutab, et mõningaid vereanalüüse tasub teha regulaarselt ja ennetavalt, et hoida silma peal enim esinevatel terviseriskidel. Tänapäeva elustiili saadavad tihti liigne stress, vähene uni, ületöötamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine, mis kurnavad organismi esmapilgul täiesti märkamatult.
Foto: Magnific
“Tervisekontrolli alustamise aeg ja edaspidine sagedus sõltub inimese individuaalsetest riskidest seoses pärilikkusega ja kindlasti elustiilist. Näiteks võiks tervisliku elustiili ja ilma pärilike haiguste riskita alla 50-aastane inimene põhjalikus tervisekontrollis käia iga paari aasta järel. Regulaarselt tugevat füüsilist koormust saavad treenijad ning üle 50-aastased võiksid end aga kontrollida sagedamini, kas või iga-aastaselt,” nentis SYNLABi laboriarst.
Tervisekontroll tasub ette võtta ka siis, kui tervisemured on ebaspetsiifilised, neid ei tundu üldse olevat või kui viimasest arstikülastusest on möödas mitu aastat.
Tervisekontroll tasub ette võtta ka siis, kui tervisemured on ebaspetsiifilised, neid ei tundu üldse olevat või kui viimasest arstikülastusest on möödas mitu aastat. “Tõsised probleemid ei pruugi alati kohe tunda anda. Näiteks varases staadiumis südamehaigused ei anna endast valuga veel märku ning kõrge vererõhk või normväärtusest kõrgem kolesterool ei pruugi igapäevaselt vaevusi põhjustada, olles samas olulisteks riskiteguriteks,” lausus dr Raave-Sepp.
Millised näitajad annavad esmase ülevaate?
Kuna verest on võimalik määrata tuhandeid erinevaid näitajaid, aitavad nendes orienteeruda labori- ja perearstid ning spetsiaalselt välja töötatud tervisekontrollipaketid. Dr Raave-Sepa sõnul on esmased näitajad, mida kontrollitakse hemogramm, veresuhkur, põletikunäitajad, kolesteroolid (üld, LDL, HDL) ja triglütseriidid, rauavarud ning vitamiin D. “Need analüüsid aitavad hinnata sageli esinevaid probleeme, nagu südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi risk ning põletike esinemine organismis. Näiteks tühja kõhuga antud veresuhkru ehk glükoosi tase võimaldab hinnata süsivesikute ainevahetust ja riski haigestuda diabeeti. Kolesteroolide puhul on üheks peamiseks veresoonkonna kahjustuse ja ateroskleroosi põhjustajaks just suurenenud LDL-kolesterooli ehk nn halva kolesterooli sisaldus,” kirjeldas dr Raave-Sepp.
Foto: Magnific
Esmase ülevaate saamiseks on oluline hinnata ka kilpnäärme, neerude ja maksa talitlust. Arsti sõnutsi on näiteks kilpnäärme töö tihedalt seotud närvisüsteemiga, mistõttu on kilpnäärme probleemide võimendajaks sageli just pidev stress ja ülepinge, mis nõuab spetsiifilise kilpnäärme analüüsi (TSH) määramist. Sõltuvalt inimese vanusest, soost ja elustiilist saab esmastele näitajatele alati lisada täiendavaid analüüse.
Väsimuse taga võib sageli peituda ka spetsiifilise aine puudus.
“Väsimuse taga võib sageli peituda ka spetsiifilise aine puudus. Sagedamini esineb näiteks naistel, taimetoitlastel ja tervisesportlastel rauapuudust, mis tekitab n-ö „hapnikunäljas“ seisundit ehk aneemiat. D-vitamiini madal sisaldus tõstab aga luude hõrenemise riski. Spetsiifilisi lisateste võiksid teha ka rasedust planeerivad naised, kellel tuleks määrata näiteks vitamiin B12 ja folaadi tase, et ennetada rasestumise probleeme. Samuti on see oluline menopausieas naistele, kel tõuseb risk luuhõrenemiseks ning kel tasuks kontrollida ka parathormooni, kaltsiumi ja fosfaadi taset,” lausus dr Raave-Sepp.
Foto: Magnific
Mida teha siis, kui mõni tulemus on normist väljas?
Kui mõne analüüsi tulemus kaldub normist kõrvale ja tekitab küsimusi, tasub alati konsulteerida arstiga täpsustavate testide asjus. “Tervikpildi saamiseks ei piisa tihti ainult ühest analüüsist, vaid jälgida tuleb erinevate näitajate koosmõju. Koostöös arstiga on võimalik otsustada, kas tervise turgutamiseks piisab vaid muutustes elustiilis või on vajalik ravi. Kui vereanalüüs tuvastab mõne aine puuduse, võivad abiks olla toidulisandid,” ütles arst. Ta paneb aga südamele, et toidulisandeid ei tasuks tarbida iseseisvalt, vaid ikka vereanalüüsi tulemuse alusel ja arstiga konsulteerides.
Kui vereanalüüs tuvastab mõne aine puuduse, võivad abiks olla toidulisandid.
Samuti rõhutab dr Raave-Sepp olulist põhimõtet: toidulisandi võtmisega samal ajal tuleb kindlasti tegeleda ka puudujäägi algpõhjuse väljaselgitamise ja selle lahendamisega. Ühtegi head ja vajalikku asja ei tohi organismis olla ka liiga palju, sest ka liigtarbimine võib põhjustada terviseprobleeme. Näiteks D-vitamiini puhul on teada, et Eesti kliimas tuleks seda lisaks võtta septembrist maini, kuid ka selle kogus ja kuuri pikkus peaks põhinema analüüsitulemusel. Samuti ei pruugi toidulisandid toimida juhul, kui teatud ainete imendumist takistavad liigne alkohol, kohv või suitsetamine.
Foto: Magnific
Tervis ei ole ainult probleemide lahendamine, vaid nende ennetamine
Dr Raave-Sepp nendib, et sageli keskendutakse tervise puhul välisele – käiakse jõusaalis, turgutatakse juukseid, küüsi ja nahka ning tervisega hakatakse süvitsi tegelema alles hilisemas vanuses, kui probleemid välja löövad. Regulaarne kontroll on aga oluline, et probleeme ennetada ja oma keha tegelikke vajadusi mõista. Tegelikult saab just sisemiste näitajate kaudu toetada ka oma välimust – ilusama naha ja tugevamate juuste saavutamiseks tasub kontrollida hoopis mineraalainete taset, sest näiteks tsink, kaltsium ja fosfaat mõjutavad otseselt naha väljanägemist.
Hea tervise saavutamise ja hoidmise peamiseks alustalaks on siiski tervislik eluviis.
“Hea tervise saavutamise ja hoidmise peamiseks alustalaks on siiski tervislik eluviis. See tähendab mitmekesist tervislikku toitumist, alkoholiga mitte liialdamist, piisavat und, iga päev vähemalt 30 minutit liikumist ning paari-kolme treeningut nädalas. Oluline on silmas pidada ka toitumisharjumusi. Erinevad karmid dieedid võivad anda küll kiire tulemuse, kuid püsiva tervise tagab järjepidev tervislik toitumine koos piisava füüsilise koormusega. Puhkus on ideaalne aeg oma harjumuste teadlikuks ülevaatamiseks ja esimese sammu astumiseks parema tervise suunas,” ütles dr Raave-Sepp lõpetuseks.
