Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit rõhutas elanike aktiivse tagasiside olulisust linnaosavalitsuse töö parandamisel ning kogukonnatunde kujunemisel. Ta tõi esile, et elanikud annavad ettepanekuid ja märgivad probleeme nii isiklikult kui sotsiaalmeedia kaudu, aidates seeläbi kaasa piirkonna arengule. Saarniit mainis ka linnaosale olulisi sümboleid nagu meri, klooster ja Teletorn, mis ühendavad erinevaid asumid. Lisaks teatas ta sügisel algavatest avaliku ruumi arendustöödest ning järgmisel aastal kavandatavast Pirita silla ehitusest. Linnaosavanem rõhutas, et ametnikud peaksid olema elanikele kättesaadavad väljaspool ametlikke vastuvõtuaegu.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit peab kohalike elanike aktiivset tagasisidet üheks oluliseimaks eelduseks, et linnaosavalitsus saaks oma tööd paremini teha. Tema sõnul ei ole määrav, kas tagasiside on positiivne või kriitiline – oluline on, et inimesed märkaksid oma ümbruses toimuvat, annaksid probleemidest teada ja panustaksid Pirita arengusse.
Saarniit rääkis Pirita kogukonnast 27. augustil Tallinna Teletorni õuel toimunud välikino õhtul. Neli aastat tagasi alguse saanud sündmus tõi tema hinnangul seekord kokku 300–400 inimest. „Kui me neli aastat tagasi välikinoga alustasime, oli veidi kartust, et investeerime raha tuulde. Vaadates aga tänavust publikut ja varasemaid aastaid, võib öelda, et algatus on ennast õigustanud,“ sõnas Saarniit.
Aktiivne tagasiside aitab linnaosa paremaks muuta
Saarniidu sõnul paistavad Pirita elanikud silma selle poolest, et nad jälgivad tähelepanelikult oma elukeskkonnas toimuvat. Ettepanekud ja tähelepanekud jõuavad linnaosavalitsuseni nii sotsiaalmeedia kui ka isiklike pöördumiste kaudu. „Pirita inimene on piisavalt kriitiline, kuid samal ajal konstruktiivne. Mulle kirjutatakse ka isiklikult ja jagatakse sotsiaalmeedias tähelepanekuid selle kohta, mida oleks vaja parandada või teha. Olen selle eest väga tänulik, sest linnaosavalitsuse 20 töötajat ei jõua ise iga tänavat pidevalt kontrollida.“
Elanike tagasisidet käsitleb Saarniit hinnanguna linnaosavalitsuse tööle ja võimalusena näha, millistes küsimustes saab paremini tegutseda. Kuigi avalikkuses jääb tema sõnul sagedamini kõlama kriitika, jõuab temani ka positiivseid sõnumeid. „Eesti inimene on pigem tagasihoidlik ega jaga positiivset tagasisidet alati avalikult. Paljud kirjutavad mulle otse ka probleemidest, sest nad ei soovi neid ise Facebookis tõstatada. Kokkuvõttes on Pirita kogukond fantastiline. Positiivne või negatiivne tagasiside on teisejärguline – kõige tähtsam on see, et inimesed hoiavad siinset elukeskkonda,“ ütles Saarniit.
Kogukonnatunne saab alguse asumist
Pirita kogukonnatunnet kujundavad Saarniidu hinnangul esmalt linnaosa eri asumid ning ka Pirita tuntumad sümbolid – meri, klooster ja Teletorn. „Kogukonnatunne algab asumist, kuid Pirita inimene tajub end Pirita elanikuna sõltumata sellest, kas ta elab Kosel, Mähel või Meriväljal. Ta vaatab linnaosa laiema pilguga, võrdleb seda teiste piirkondadega, mõtleb, mis võiks meil paremini olla, ja panustab ka ise.“
Saarniidu sõnul on meri, klooster ja Teletorn olulised nii kohalikele elanikele kui ka Eestile laiemalt. Need maamärgid aitavad kujundada Pirita identiteeti ja loovad ühiseid kokkupuutepunkte linnaosa eri asumite vahel.
Ametnikud peavad olema inimeste jaoks kättesaadavad
Saarniit ootab elanikelt eelkõige seda, et nad jätkaksid oma tähelepanekute ja ettepanekute jagamist. Samal ajal peab linnaosavalitsus olema inimestele kättesaadav ega tohiks tema sõnul lähtuda üksnes ametlikest vastuvõtuaegadest. „Minu eesmärk on, et Pirita linnaosa ja selle ametnikud oleksid inimeste jaoks, mitte vastupidi. Olen kolleegidele alati öelnud, et kui inimene tuleb linnaosavalitsusse ja ametnikud on majas, ei ole tähtis, kas parajasti on ametlik vastuvõtuaeg. Inimene võib olla tulnud kaugelt ja halva ilmaga ning ta tuleb vastu võtta.“
Ta näeb linnaosavalitsuse ja elanike suhet meeskonnatööna. Kui ametnikud on inimeste jaoks olemas, on ka elanikud valmis linnaosa arengusse panustama. „Pirital teeme me meeskonnatööd. Inimesed annavad tagasisidet ning tänu sellele saame oma tööd paremini teha. Nii moodustub linnaosavalitsusest ja kogukonnast üks tervik,“ ütles ta.
Sügisel algavad mitmed ehitustööd
Saarniidu sõnul on sügiseks kavandatud mitu Pirita avalikku ruumi puudutavat projekti. Septembris peaks Meriväljal algama mänguväljaku ehitus ning oktoobris madalseiklusraja rajamine Merivälja parki. Samuti on septembrisse edasi lükkunud Merivälja korvpalliplatsi katte paigaldamine, mis pidi esialgu algama augustis, kuid viibis tarneraskuste tõttu.
Suurematest tulevastest töödest nimetas linnaosavanem Pirita silla ehitust, mis peaks algama järgmisel aastal. „Mul on hea meel ka selle üle, et Pirita randa projekteeritakse. Projekteerimise esimene etapp peaks valmima järgmisel aastal ning loodame, et ehitus saab alata järgmise aasta lõpus või ülejärgmisel aastal,“ lisas Saarniit.
