Eestis on lähisuhtevägivalla ohvrite arv endiselt suur, kuid üha enam inimesi oskab ära tunda vägivalla erinevaid vorme ja otsib abi varasemalt. Vanema ja Lapse Turvakodu pakub tuge lastega peredele, kes on sattunud kriisiolukorda, ning on sel aastal uuendanud kolme peretuba, et luua turvaline ja mugav keskkond. Abi otsijate seas on üha enam teadlikkust majanduslikust vägivallast ning spetsialistid teavitavad vägivallast kiiremini. Turvakodude uuendamine on osa IKEA algatusest „Märka vägivalda“, mis toetab lähisuhtevägivalla ohvreid Balti riikides.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Lähisuhtevägivalla all kannatavaid inimesi on endiselt palju, kuid üha rohkem inimesi Eestis oskab ära tunda vägivalla eri vorme ja teab, kust abi otsida, ütleb Vanema ja Lapse Turvakodu juht Helgi Lepa. Ta rõhutab, et lähisuhtevägivald on endiselt kõige sagedasem põhjus, miks inimesed turvakodust varjupaika otsivad. Et klientidel oleks kodune, turvaline ja mugav keskkond, uuendati sel aastal kolm peretuba, nende seas ka spetsiaalselt imikutega peredele kohandatud tuba.
Vanema ja Lapse Turvakodu majutab lastega peresid, kes on sattunud kriisiolukorda, mis võivad olla seotud eluaseme kaotuse, laste eest hoolitsemise või muude raskustega. Lähisuhtevägivald on siiski üks sagedasemaid põhjuseid, miks pered Vanema ja Lapse Turvakodust tuge otsivad. Kuigi vägivallajuhtumite koguarv on endiselt suur, on spetsialistid täheldanud, et ohvrid oskavad üha paremini ära tunda vägivalla eri vorme ja otsivad abi järjest varasemas etapis. 2025. aastal pakkus Vanema ja Lapse Turvakodu tuge 27 perele, kokku 65 inimesele. Sellise teenuse järele on jätkuvalt suur nõudlus.
„Ohvrid räägivad meile sageli, et leidsid internetist teavet selle kohta, kuidas vägivalda ära tunda ja kust tuge otsida või said sellest teada sõprade ja tuttavate kogemuste kaudu. Emotsionaalse ja füüsilise vägivalla kõrval kuuleme üha enam lugusid ka majanduslikust vägivallast. See näitab, et ohvrid tunnevad end oma kogemustest rääkides ja abi otsides turvalisemalt. Positiivseid muutusi on näha ka spetsialistide hulgas, kes annavad vägivalla tunnustest kiiremini teada,“ ütles Vanema ja Lapse Turvakodu juht Helgi Lepa.
Ta lisas: „Vägivalla lõpetamine ei ole lihtne. Sellega kaasnevad sageli kaassõltuvus, eluaseme kaotamise oht ja rahalised raskused, millega puutuvad kokku üksi lapsi kasvatavad vanemad. Seetõttu otsustavad paljud partnerid vägivaldsest suhtest mitte lahkuda. Oluline on sellest ühiskonnas edasi rääkida, inimesi teavitada ja julgustada neid abi otsima. Elu rasketel hetkedel on ülioluline teada, et abi on olemas.“
Lepa selgitas, et kliendid saabuvad turvakodusse sageli vaid kõige hädavajalikuma varaga või mõnikord ilma ühegi isikliku asjata. Läbimõeldud ja kodune keskkond aitab seetõttu stressi maandada ning toetab nende emotsionaalset heaolu. Samuti julgustab see neid püüdlema paremate elutingimuste poole, kui need, mida nad võisid varem kogeda.
Perede vajadustele kohandatud ruumid
Tubade planeerimisel pöörasid sisekujundajad erilist tähelepanu hoiustamisele, ruumi kohandatavusele ja perede erinevatele igapäevavajadustele.
„Peamine väljakutse oli luua piiratud pinnal funktsionaalne, turvaline ja hubane keskkond, mis võõrustaks samas väga erinevaid peresid. Seepärast valisime multifunktsionaalse mööbli, mis võimaldab ruumi kohandada nii väikestele kui ka suurtele peredele,“ selgitas sisekujundaja Isabel Mundel.
Uuendatud tubades on muudetava suurusega voodid, kergesti liigutatavad lauad ja riiulid ning hoolikalt läbimõeldud hoiulahendused. Nii saab ruumi hõlpsasti kohandada igapäevaste tegevuste jaoks, näiteks puhkamiseks, õppimiseks või lastel mängimiseks.
„Kõige olulisem eesmärk oli luua keskkond, mis pakub turvalisuse, rahu ja mugavuse tunnet, koht, kus inimesed saavad end hästi tunda ja jõudu koguda. Mõnel ohvril pole varem olnud võimalust elada nii läbimõeldud ja meeldivas keskkonnas, seega oli minu jaoks oluline, et sellest ruumist saaks tõeline pelgupaik,“ ütles Mundel.
Turvakodude uuendamine on osa IKEA pikaajalisest sotsiaalse vastutuse algatusest „Märka vägivalda“, mis toetab ettevõtte visiooni luua parem igapäevaelu paljudele inimestele. IKEA toetab kriisikeskusi kõigis kolmes Balti riigis ja aitab nii parandada lähisuhtevägivalda kogenud inimeste ajutisi elutingimusi. Alates algatuse käivitamisest 2020. aastal on Baltikumis toetust saanud seitse kriisikeskust ning uuendatud on rohkem kui 100 tuba ligi 2000 ruutmeetril.
Tuge ja abi saad siit:
- Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
- Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
- Sotsiaalkindlustusameti tugiliin vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10.00–16.00).
- Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.
