Eestis on võrdse kohtlemise teadlikkus madal ning vaid kolmandik inimestest teab, kuidas diskrimineerimise korral käituda. Eesti Inimõiguste Keskus osaleb projektis UNMUTE, mille eesmärk on parandada andmete kogumist, tõsta inimeste teadlikkust ning arvestada võrdse kohtlemise põhimõtteid digimaailmas. Projekt keskendub ka noorte hoiakute kujundamisele ning inimeste kaasamisele kogukondlikel üritustel. Samuti uuritakse, kuidas tehisintellekti saab kasutada võrdõiguslikkuse toetamiseks. Eestis on võrdõiguslikkuse institutsionaalses süsteemis endiselt nõrkusi, mida projekt püüab terviklikult käsitleda.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Võrdne kohtlemine ei tähenda ainult häid põhimõtteid seadustes. Sama oluline on, et inimene teaks oma õigusi, oskaks diskrimineerimist ära tunda ja saaks vajadusel abi. Eestis on siin veel arenguruumi: vaid umbes kolmandik inimestest teab, kuidas diskrimineerimise korral toimida.
Selleks, et muuta võrdõiguslikkuse kaitse Eestis tugevamaks ja praktilisemaks, osaleb Eesti Inimõiguste Keskus projektis „Equality Lab: Giving Voice to Equality“ ehk UNMUTE. Koos soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ning Statistikaametiga otsitakse lahendusi, kuidas koguda paremini andmeid, tugevdada inimeste teadlikkust ning arvestada võrdse kohtlemise põhimõtetega ka kiiresti arenevas digimaailmas.
Kui inimene ei tea oma õigusi, on neid raske kasutada
Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne toob ühe keskse probleemina välja vähese teadlikkuse. „Diskrimineerimisandmed on killustatud, avalikkuse teadlikkus oma õigustest madal — vaid kolmandik eestimaalastest teab, kuidas diskrimineerimise korral toimida. Euroopa Liidu keskmine on 49%,“ sõnab Rünne.
See tähendab, et ebavõrdse kohtlemise kogemine ei pruugi alati jõuda ametliku kaebuse või abini. Inimene ei pruugi teada, kas temaga juhtunu üldse kvalifitseerub diskrimineerimiseks, kelle poole pöörduda või milliseid samme ette võtta.
Foto: Magnific
Andmed aitavad näha probleeme, mis muidu võivad jääda märkamatuks
Projekti üks suuremaid eesmärke on luua ühtsem võrdõiguslikkuse andmesüsteem ja baromeeter, mis annaks selgema ülevaate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise olukorrast Eestis.
Praegu on diskrimineerimist puudutav info killustunud ning see raskendab suurema pildi nägemist. Projekti käigus töötatakse välja juhised, kuidas koguda andmeid erinevate Eesti seadustes tunnustatud tunnuste alusel. Selline teadmine aitab paremini mõista, millistes valdkondades ja millised inimrühmad puutuvad ebavõrdse kohtlemisega kõige sagedamini kokku. Andmed ei ole siin lihtsalt statistika, vaid aitavad suunata tähelepanu sinna, kus muutust kõige rohkem vaja on.
Ka tehisintellekt peab õppima õiglaselt kohtlema
Üha olulisemaks muutub võrdse kohtlemise teema ka tehnoloogia arengus. Rünne juhib tähelepanu sellele, et tehisintellekti ja digitaalse juhtimise kiire areng võib tuua kaasa uusi riske. „Algoritmilised süsteemid võivad diskrimineerimist süvendada, kui võrdõiguslikkuse kaitsemeetmed ei ole neisse algusest peale sisse ehitatud,“ selgitab ta.
Foto: Magnific
See võib puudutada näiteks olukordi, kus automaatsed süsteemid aitavad teha otsuseid värbamisel, teenuste pakkumisel või inimeste hindamisel. Kui algoritm õpib kallutatud või puudulikust andmestikust, võib see olemasolevaid eelarvamusi hoopis võimendada. Seetõttu uuritakse projektis ka võimalusi, kuidas kasutada tehisintellekti võrdõiguslikkuse toetamiseks, mitte selle nõrgendamiseks.
Noorte hoiakud kujundavad homset ühiskonda
Projektis pööratakse eraldi tähelepanu ka lastele ja noortele vanuses 10–18 aastat. See ei ole juhuslik valik. Just nooruses kujunevad paljud hoiakud selle kohta, keda peetakse „meie inimeseks“, milliseid erinevusi aktsepteeritakse ja kuidas suhtutakse inimestesse, kes iseendast erinevad.
Teadlikkuse tõstmise kampaaniate eesmärk ei ole õpetada kõiki ühtemoodi mõtlema, vaid aidata noortel mõista, mida tähendab võrdne kohtlemine ja miks on oluline, et erinevad inimesed saaksid ühiskonnas osaleda väärikalt ja turvaliselt.
Foto: Magnific
Võrdsus sünnib siis, kui inimesed saavad ka päriselt kaasa rääkida
Projekt ei keskendu ainult seadustele ja andmetele, vaid ka osalemisele. Plaanis on korraldada piirkondlikke kaasamisüritusi, kus inimesed ja kogukonnad saavad oma kogemusi jagada. See on oluline, sest diskrimineerimise mõju ei ole võimalik täielikult mõista ainult statistika kaudu. Numbrid võivad näidata, kus probleem esineb, kuid inimeste lood aitavad mõista, kuidas see päriselt nende elu mõjutab.
Projekti sihtrühmade hulka kuuluvad nii avaliku sektori asutused kui ka inimesed ja kogukonnad, kes võivad diskrimineerimist kogeda — naised ja mehed, puudega inimesed, etnilised ja usulised vähemused, LGBTIQ+ inimesed, vanemaealised ja noored.
Eesti institutsionaalses süsteemis on endiselt nõrkusi
Rünne märgib, et kuigi Eestis on tehtud võrdõiguslikkuse valdkonnas mitmeid edusamme, on institutsionaalses süsteemis endiselt nõrkusi. EIGE 2025. aasta raporti järgi kuulub Eesti Euroopa Liidu riikide seas soolise võrdõiguslikkuse institutsiooniliste mehhanismide poolest nõrgemate hulka. Just seepärast on UNMUTE projekti mõte vaadata võrdõiguslikkust tervikuna – alates andmetest ja seadustest kuni tehnoloogia, teadlikkuse ja inimeste endi osaluseni.
Projekti „Equality Lab: Giving Voice to Equality“ partnerid on Eesti Inimõiguste Keskus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ning Statistikaamet. Projekti rahastab Euroopa Liit.
