Inimõigused

Töökeskkond võib olla inimese jaoks toetav või vastupidi, pidevat lisapingutust nõudev, isegi siis, kui töö ise talle hästi sobib. ATH ja autistlike töötajate kogemused näitavad, et stressi ja läbipõlemise riski ei suurenda tingimata töö sisu, vaid sageli hoopis see, kuidas töö on korraldatud, kui paindlik on keskkond ja kas inimene tunneb, et saab oma vajadustest […]

Tööandjad räägivad häälekalt mitmekesisusest, kaasamisest ja sellest, kuidas leida ning hoida häid inimesi, kuid töötajate kogemus ei sõltu ainult hüvedest. Üha olulisemaks on muutumas see, kas töökeskkond toetab arengut, arvestab inimeste erinevate vajadustega ning annab võimaluse oma oskusi kasutada sõltumata vanusest. Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal külastas koos Eesti mitmekesisuse kokkuleppe liikmetega […]

Õigus õppida, ühiskonnaelus kaasa rääkida, oma mõtteid vabalt väljendada ja vajadusel võimule vastu seista ei ole Eesti ajaloos olnud naiste jaoks alati iseenesestmõistetav. Nende võimaluste avardamise taga on olnud inimesed, kes on julgenud teha midagi teisiti ajal, mil ühiskond polnud selleks veel valmis. Eesti Inimõiguste Keskuse naistele pühendatud sari tõstab esile kolme väga erineva eluteega […]

Mitmekesisem ja kaasavam töökeskkond kujuneb järjepidevatest otsustest, juhtimispraktikatest ja sellest, kui teadlikult organisatsioon oma inimeste erinevate vajadustega arvestab. Eesti Inimõiguste Keskus on koondanud seitse sammu, millest organisatsioonid saavad alustada, kui soovivad muuta oma töökeskkonda teadlikumalt mitmekesisust väärtustavaks. 1. Tee teadlik otsus pühenduda Esimene samm on organisatsiooni juhtkonna selge otsus, et mitmekesisuse ja kaasatuse arendamine on […]

Üks vihane kommentaar, alandav hüüatus või ähvardus võib kõrvaltvaatajale tunduda hetkeemotsioonina, kuid vaenukõne ja vaenukuritegude mõju ulatub sageli palju kaugemale. Kui inimest rünnatakse tema rahvuse, nahavärvi, usu, seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, puude või mõne muu tunnuse tõttu, puudutab see ka teisi samasse kogukonda kuuluvaid inimesi ning võib vähendada nende turvatunnet. Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb vaenukuritegevuse ennetamise […]

Inimõigusi märgatakse sageli alles siis, kui mõni neist satub ohtu. Võimalus vabalt oma arvamust avaldada, arsti juurde minna, tänaval liikuda või abi otsida tundub igapäevaelus loomulik. Nende õiguste kaitsmise taga on aga järjepidev töö – nii kohtusaalides, avalikus arutelus kui ka inimeste nõustamisel. Eesti Inimõiguste Keskus kutsub inimesi hakkama püsiannetajaks, et organisatsioon saaks tegutseda ka […]

Kodu on koht, kus inimene peaks saama end tunda turvaliselt, hoitult ja vabalt. Kui aga eluaseme leidmine või säilitamine sõltub inimese seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist, võib ebavõrdne kohtlemine mõjutada palju enamat kui ainult elukohta. Eesti Inimõiguste Keskus viib Euroopa Nõukogu tellimusel läbi uuringu, mis keskendub LGBTI+ inimeste juurdepääsule eluasemele ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele Eestis. Uuringus […]

Võrdne kohtlemine ei tähenda ainult häid põhimõtteid seadustes. Sama oluline on, et inimene teaks oma õigusi, oskaks diskrimineerimist ära tunda ja saaks vajadusel abi. Eestis on siin veel arenguruumi: vaid umbes kolmandik inimestest teab, kuidas diskrimineerimise korral toimida. Selleks, et muuta võrdõiguslikkuse kaitse Eestis tugevamaks ja praktilisemaks, osaleb Eesti Inimõiguste Keskus projektis „Equality Lab: Giving […]

Võimalus oma arvamust väljendada, ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkida ja võimu kritiseerida on demokraatliku ühiskonna üks alustalasid. Eestis on sõnavabaduse olukord jätkuvalt väga hea, kuid Eesti Inimõiguste Keskuse värske ülevaade tuletab meelde, et seda ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Sõnavabaduse peatükk on osa aruandest „Inimõigused Eestis 2026“, mis annab sõltumatu ülevaate põhiõiguste olukorrast Eestis ning selle autor […]

Eesti inimõiguste olukord on mitmes mõttes tugev, kuid samal ajal habras. Meil on toimiv demokraatlik riigikorraldus ja kohtuvõim, kuid inimeste turvatunnet mõjutavad pingeline julgeolekuolukord, kiire tehnoloogiline areng ning otsused, mille mõju langeb kõige valusamalt neile, kelle võimalused enda eest seista on väiksemad. Just sellise kahetise pildi joonistab Eesti Inimõiguste Keskuse aruanne „Inimõigused Eestis 2026“. Aruande […]