Eesti Inimõiguste Keskus alustas Politsei- ja Piirivalveametiga koostööd, et pakkuda rahvusvahelise kaitse taotlejatele professionaalset õigusnõustamist ja vajadusel esindust kohtus. Keskuses töötab kolm juristi, kes aitavad mõista menetluse käiku ja õigusi, tagades õiglasema ja põhjendatuma otsustamise. Koostöö eesmärk on tagada, et iga taotleja olukorda hinnatakse põhjalikult ning et menetlus toimuks inimväärselt sõltumata tulemusest. Eesti Inimõiguste Keskusel on pikaajaline kogemus pagulasvaldkonnas ning nad jätkavad koostööd ka ÜRO Pagulasametiga.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Rahvusvahelise kaitse taotlemine puudutab inimesi, kes on pidanud oma koduriigist lahkuma keerulistes või eluohtlikes oludes ning kelle jaoks võib uus õigussüsteem olla võõras ja raskesti mõistetav. Selleks, et menetlus oleks õiglane ja inimesed teaksid oma õigusi, alustas Eesti Inimõiguste Keskus koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, et pakkuda rahvusvahelise kaitse taotlejatele professionaalset õigusnõustamist.
Foto: PPA
Eesti Inimõiguste Keskus sõlmis Politsei- ja Piirivalveametiga kolmeks aastaks raamlepingu, mille alusel tagatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele õigusabi. Keskuses töötab täiskohaga kolm juristi, kelle teadmised katavad pagulasvaldkonna erinevaid küsimusi. Vajadusel ei piirdu abi nõustamisega, vaid inimesi esindatakse ka kohtus.
Õigusabi aitab inimesel mõista, mis temaga edasi saab
Rahvusvahelise kaitse menetluses võivad otsused mõjutada inimese kogu edasist elu. Seetõttu on oluline, et ta mõistaks, millised on tema õigused, milliseid dokumente või selgitusi temalt oodatakse ning kuidas menetlus toimub.
Rahvusvahelise kaitse menetluses võivad otsused mõjutada inimese kogu edasist elu.
Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne rõhutab, et rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalus on iga inimese õigus. „Igal inimesel on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset. See kaitseb inimesi, kelle elu on koduriigis ohus. Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga tagame, et rahvusvahelise kaitse taotlejad saavad võimalikult kiiresti kõrgel professionaalsel tasemel õigusnõustamist,“ sõnab Rünne.
Egert Rünne. Foto: Eesti Inimõiguste Keskus
Tema sõnul aitab kvaliteetne õigusabi kaasa ka sellele, et otsused oleksid põhjendatud ja menetlus toimiks õiglaselt mõlemas suunas. „Nii saavad Eesti riigilt varjupaika inimesed, kes seda vajavad, ja saadetakse väärikalt tagasi need, kellel selleks õigust ei ole.“
Inimväärikus peab säilima sõltumata menetluse tulemusest
Rahvusvahelise kaitse küsimustes võib avalik tähelepanu kalduda kergesti numbritele, piirikontrollile või poliitilistele vaidlustele. Inimõiguste vaatenurgast on aga iga menetluse keskmes konkreetne inimene ja tema lugu. Õigusnõustamise eesmärk ei ole ette otsustada, kellele kaitse anda, vaid tagada, et iga inimese olukorda hinnatakse põhjalikult ning tal on võimalus oma asjaolusid selgitada ja oma õigusi kasutada.
Õigusnõustamise eesmärk ei ole ette otsustada, kellele kaitse anda, vaid tagada, et iga inimese olukorda hinnatakse põhjalikult ning tal on võimalus oma asjaolusid selgitada ja oma õigusi kasutada.
Sama oluline on väärikas kohtlemine ka juhul, kui inimesel rahvusvahelisele kaitsele õigust ei ole. Õiglane menetlus tähendab, et otsused sünnivad seaduse, tõendite ja inimese olukorra põhjal, mitte eelarvamustest või oletustest.
Foto: Magnific
Pikaajaline kogemus pagulasvaldkonnas
- Eesti Inimõiguste Keskus on pagulasvaldkonnaga tegelenud aastaid ning on alates 2014. aastast ÜRO Pagulasameti ametlik partner Eestis.
- Koostöö ÜRO Pagulasametiga jätkub ka pärast PPAga sõlmitud lepingut. Selle raames tegeletakse küsimustega, mida uus hankeleping ei kata – näiteks elamislubade, kodakondsuse, reisidokumentide ja perekondade taasühinemisega.
PPA hankes osales Eesti Inimõiguste Keskus koostöös advokaadibürooga LUMIO.
