Riigikogu esimees Lauri Hussar avab täna kell 17 Toompea lossi kunstisaalis põimvaibanäituse „Pärandist põimitud“, mille autoriteks on Anu Raud, Christi Kütt ning Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava tekstiili eriala üliõpilased.

Lauri Hussari sõnul on meie riigi iseseisvuse taastamise aastapäeva eel eriliselt tähenduslik vaadata teoseid, millesse on kootud meie rahva mälu, väärtused ja loovus. „Need vaibad jutustavad lugusid, mis on aidanud Eestil püsida ja areneda. Pärandit hoides ning sellele uusi kihte lisades anname oma panuse sellesse, et Eesti lugu kestaks,” sõnas Hussar.

Põimevaip on üks omanäolisemaid tekstiilipärandi ja -kunsti väljendusvorme. Selle juured ulatuvad Eesti talukultuuri, kus vaip oli ühtaegu nii tarbeese kui ka tähenduste kandja. Näitusel astuvad omavahel keskustellu arvukad eri sõnumit kandvad põimevaibad. Iga elu on ainulaadne muster, mis on segu inimese elusündmustest, tegudest, suhetest, tunnetest ja mõtetest. Sama on vaipadesse kootud mustritega – põimitud värvid, kujundid ja märgid jutustavad lugusid kodust, loodusest, inimestest ning ajast.

Anu Raua vaibalooming ühendab Eesti rahvakunsti pärandi, isikliku mälumaastiku ja sügava austuse maaelu vastu, muutes vaibad piltjutustusteks Eesti kultuuri kestvusest. Tema teoseid iseloomustavad tugev sümbolikeel, meisterlik kompositsioon ning oskus põimida argielu esemeid ja rahvuslikke motiive ajatuks kunstiliseks tervikuks. Raua juhendamisel ja eeskujul on sirgunud terve põlvkond tekstiilikunstnikke ja käsitöömeistreid, kes ammutavad inspiratsiooni rahvapärandist.

Christi Kütt on õppejõud, rahvusliku tekstiili eriala esimese lennu vilistlane ja meisterlik põimevaipade looja, kes käsitleb Eesti traditsiooniliste vaipade pärandit kaasaegses võtmes, põimides neisse lugusid, sümboleid ja isiklikke tõlgendusi. Tema vaibad ei ole üksnes tekstiil, vaid nii meie esivanemate tarkuse kui ka praeguse aja inimese maailmatunnetuse kujundiline lahendus.

• Näitusel esitatud vaipade autoreid seob Viljandi kultuuriakadeemia, kus 1994. aastal avati Anu Raua eestvedamisel rahvusliku tekstiili eriala, millest on välja kasvanud pärandtehnoloogia õppekava. Eesti ainelise kultuuripärandi uurimis- ja arenduskeskuses pakutava õppe eesmärk on hoida, uurida ja loovalt edasi arendada Eesti traditsioonilist käsitöökultuuri, ühendades pärandi tänapäevase elu vajadustega. Tekstiili-, ehituse, metallitöö või ringtehnoloogia erialal on võimalik õppida tundma kõiki põhilisi kohalikke käsitöötehnikaid, -oskusi ja -materjale. Üks tekstiiliõppe olulisi osi on algusest peale olnud ka põimevaipade kavandamine ja kudumine.

Näitus jääb Toompea lossi kunstisaali ja istungisaali esistel seintel avatuks 15. oktoobrini 2026. Näitusega tutvumiseks esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus kell 10–16 on Toompea lossi sisenemisel vaja esitada isiku tõendav dokument.