Eestis kogub hasartmängusektor märkimisväärseid maksutulusid, millest suur osa suunatakse Eesti Kultuurkapitalile, kes toetab kultuuri, sporti ja sporditaristut. Alates 2026. aastast eraldatakse hasartmängumaksust peaaegu pool Kultuurkapitalile ning osa sellest rahast kasutatakse kultuuriehitiste ja spordiprojektide rahastamiseks. Internetikasiinode osakaal maksulaekumises on kasvanud ning see mõjutab sektori majanduslikku tähtsust. Lisaks toetatakse spordivaldkonda stipendiumite ja erinevate projektidega ning on loodud mehhanism, mis võimaldab suurenenud maksutulust suunata raha spordiehitiste arendamiseks. Hasartmängusektori mõju ühiskonnale ulatub seega kaugemale pelgalt meelelahutusest, hõlmates ka laiemat kultuuri- ja sporditoetust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Hasartmängudest rääkides keskendub avalik arutelu sageli sellele, kuidas valdkonda reguleerida ja milliseid riske tuleb maandada. Vähem tähelepanu saab aga teine pool: Eestis seaduslikult tegutsev hasartmängusektor on ühtlasi arvestatav maksumaksja ning osa valdkonnast kogutavast rahast on seotud otseselt kultuuri ja spordi rahastamisega.
See tähendab, et hasartmängusektori mõju ei piirdu ettevõtete endi majandustegevusega. Maksusüsteemi kaudu liigub oluline osa rahast valdkondadesse, mis puudutavad palju laiemat osa Eesti ühiskonnast – olgu selleks sport, kultuur, loometöö või tulevikus ka uute spordirajatiste valmimine.
Hasartmängumaks ei kao lihtsalt riigieelarve ühisesse potti
Hasartmängumaks erineb paljudest teistest maksudest selle poolest, et märkimisväärne osa sellest on seotud kindlate ühiskondlike eesmärkidega. Eesti Kultuurkapitali tuludest on hasartmängumaks üks olulisi rahastusallikaid.
Foto: Magnific
2026. aastal on seadusega ette nähtud, et Eesti Kultuurkapitalile eraldatakse summa, mis vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Kultuurkapitalile jõudvast hasartmängumaksust on omakorda osa ette nähtud kindlateks eesmärkideks. Näiteks 52% suunatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamisse ja renoveerimisse ning eraldi osa kunstide ja rahvakultuuri valdkonna õppejõudude loometöö toetamiseks.
2026. aastal on seadusega ette nähtud, et Eesti Kultuurkapitalile eraldatakse summa, mis vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
Kultuurkapitali tegevus ei piirdu seejuures kultuuriga selle sõna kitsamas tähenduses. Asutuse ülesannete hulka kuulub nii kunstide ja rahvakultuuri kui ka kehakultuuri ja spordi toetamine. Selleks tegutseb Kultuurkapitalis eraldi kehakultuuri ja spordi sihtkapital ning üle Eesti 15 maakondlikku ekspertgruppi.
Seetõttu võib hasartmängumaksust alguse saanud raha jõuda lõpuks väga erinevate tegevusteni. Ühel juhul võib see aidata rahastada suurt kultuuriehitist, teisel juhul spordiprojekti, treeningettevalmistust või noore sportlase arengut.
Internetikasiinode osa maksulaekumisest on muutunud märkimisväärseks
Hasartmänguturg on viimaste aastatega järjest enam internetti liikunud ning seda näeb selgelt ka maksulaekumise numbritest. 2025. aastal tuli internetikasiinodelt 23,8 miljonit eurot hasartmängumaksu ehk rohkem kui füüsilist esindust omavatelt kasiinodelt.
Foto: Magnific
Seetõttu on ka Eestis tegevusloa alusel tegutsevad online kasiinod muutunud laiemas majanduslikus pildis oluliseks osaks sektorist. Nende tegevus ei väljendu ainult veebipõhise meelelahutusteenuse pakkumises, vaid ka Eestis tekkivas maksukohustuses.
2026. aastal on kaughasartmänguna korraldatava õnnemängu ja osavusmängu maksumäär 5,5% panustest laekunud summast, millest on maha arvatud väljamakstud võidud. Mida suuremaks kasvab internetiniši osakaal, seda priskemaks muutub ka maksulaekumine.
Spordi toetamine ulatub tippsündmustest noorte arenguni
Kui mõelda hasartmängusektori ja spordi seosele, tulevad esimesena pähe tõenäoliselt reklaamid ja sponsorlus. Tegelikult on maksusüsteemi kaudu tekkiv seos palju laiem.
Eesti Kultuurkapitalis tegutsev kehakultuuri ja spordi sihtkapital rahastab nii projekte kui ka tegevusi. Selle kaudu saab toetada näiteks spordi edendamist ja tutvustamist, valdkonna tippsündmuste korraldamist ning muid üleriigilise või regionaalse mõjuga ettevõtmisi. Spordiorganisatsioonidele mõeldud tegevustoetused võivad puudutada ka rahvusvahelisel tasemel sportlaste treeningettevalmistust, treening- ja võistluslähetusi ning suuremaid liikumisharrastuse sündmusi.
Foto: Magnific
Raha ei liigu ainult organisatsioonidele. Kehakultuuri ja spordi sihtkapitalil on näiteks 14–23-aastastele sportlastele suunatud stipendium „Noor ja andekas“, mille suurus võib ulatuda 1000 euroni aastas. Lisaks antakse tippvormis sporditegelastele „Ela ja sära“ stipendiume ning tunnustatakse spordivaldkonda pikaajaliselt panustanud inimesi toetuste ja preemiatega.
See aitab näha hasartmängumaksu mõju teise nurga alt. Maksulaekumise ja konkreetse spordiala vahel ei ole alati üks-ühele seost, kuid hasartmängumaks on üks Kultuurkapitali rahastamisallikatest ning Kultuurkapital omakorda toetab Eesti spordielu väga erinevatel tasanditel.
Uus rahastusmehhanism võib tuua raha ka spordiehitistesse
2026. aastal jõustunud muudatused lisasid süsteemi veel ühe spordi jaoks olulise võimaluse. Seaduses on ette nähtud eraldi mehhanism juhuks, kui teatud hasartmänguliikidelt, sealhulgas kaughasartmängudelt, laekub kalendriaastas maksu rohkem kui 27 miljonit eurot. Seda piiri ületavast summast suunatakse 80% Eesti Kultuurkapitalile ning sellest omakorda 75% spordiehitiste fondi ja 25% kultuuri- ja spordivaldkondade eraraha kaasamise fondi.
Foto: Magnific
Spordiehitiste puhul on mõte selles, et Kultuurkapital saab Eesti Olümpiakomitee ettepanekul toetada oluliste spordiobjektide rajamist ja renoveerimist. EOK ettepanek peab muu hulgas kirjeldama objekti funktsiooni, asukohta, regionaalset ja spordipoliitilist tähtsust ning kavandatud tegevusi.
See loob huvitava seose: mida suuremaks kasvab reguleeritud turult kogutav maksutulu üle seaduses määratud taseme, seda rohkem võib tekkida raha ka Eesti sporditaristu arendamiseks.
Mida suuremaks kasvab reguleeritud turult kogutav maksutulu üle seaduses määratud taseme, seda rohkem võib tekkida raha ka Eesti sporditaristu arendamiseks.
Samas ei tähenda sellise rahastusallika olemasolu automaatselt, et iga kavandatav spordihall või treeningkeskus saab toetuse. Raha jagamiseks on loodud eraldi otsustusprotsess ning toetatavad objektid peavad vastama kehtestatud tingimustele.
Hasartmängusektori mõju on laiem, kui esmapilgul paistab
Kui kasiinosektorist rääkides nähakse ainult kasiinosaali või veebilehte, jääb suur osa majanduslikust pildist märkamatuks. Eestis on hasartmängusektorist kujunenud kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuva aastase maksupanusega tegevusala ning internetipõhiste teenuste osakaal sellest on juba märkimisväärne.
Foto: Magnific
Kõige nähtavam ühiskondlik seos tekib Kultuurkapitali kaudu. Hasartmängumaks aitab rahastada Eesti kultuuri ja sporti, kultuuriehitisi ning erinevaid projekte, stipendiume ja toetusi. Uuemad seadusemuudatused loovad lisaks võimaluse suunata kasvavast maksulaekumisest raha spordiehitistesse ning toetada kultuuri- ja spordiorganisatsioone viisil, mis aitab juurde tuua ka erasektori annetusi.
See ei tähenda, et hasartmänguvaldkonda tuleks vaadata kriitikavabalt. Küll aga näitab see, miks seaduslikul ja hästi reguleeritud turul on ühiskonna jaoks suurem tähendus kui ainult pakutaval meelelahutusel. Kui ettevõtted tegutsevad kontrollitud keskkonnas, maksavad Eestis makse ja täidavad neile seatud kohustusi, võib osa nende majandustegevusest tekkivast tulust jõuda lõpuks tagasi kohtadesse, millest saab kasu palju laiem ring inimesi.
