Tallinnas Rotermanni kvartalis asuv Stalkeri käik valiti Euroopa Filmiakadeemia nimekirja „Treasures of European Film Culture“ esimeseks Eesti kohaks. See paik on tuntud Andrei Tarkovski filmi „Stalker“ (1979) võttepaigana ning omab olulist kultuurilist ja ajaloolist tähendust Euroopa filmikultuuris. Nimekirja lisati 2026. aastal kümme uut filmiobjekti, sealhulgas Stalkeri käik, mis aitab säilitada ja tutvustada filmipärandit. Stalkeri käik avatakse ametlikult Eesti filmi sünnipäeval ning selle tutvustamiseks korraldatakse ekskursioone. „Treasures of European Film Culture“ on osa Euroopa Filmiakadeemia laiemast algatusest väärtustada ja kaitsta Euroopa filmiklassikat.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinnas Rotermanni kvartalis asuv Stalkeri käik valiti esimese Eesti kohana Euroopa Filmiakadeemia nimekirja „Treasures of European Film Culture“.
Euroopa Filmiakadeemia nimistu „Treasures of European Film Culture“ toob esile paigad, millel on sümboolne ja ajalooline tähendus Euroopa filmikultuuris ning mille säilitamine ja kaitsmine on oluline ka tulevastele põlvedele. 2026. aastal lisati nimekirja kümme uut paika, nende seas kinod, filmistuudiod ja võttekohad üle Euroopa. Eestist valitud Stalkeri käik on tuntud kui Andrei Tarkovski kultusfilmi „Stalker“ (1979) võttepaik. Just siin filmiti stseen, kus Stalker, Kirjanik ja Professor peatuvad enne sisenemist salapärasesse Tsooni.
„Tallinnas filmitud „Stalkeri“ võttepaigad on oluline osa meie filmipärandist ning konkreetsed kohad kannavad endas tugevat kultuuriloolist tähendust. Just need industriaalmaastikud aitasid kujundada filmi ainulaadse Tsooni – kujundi, mis on mõjutanud ka tänapäeva filmikultuuri ja mõtteviise laiemalt. Tarkovski looming ning tema poeetiline filmikeel on jätnud sügava jälje mitmele filmitegijate põlvkonnale üle maailma ning Tallinnas loodud keskkond on selle pärandi lahutamatu osa,“ ütleb Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
Lisaks Stalkeri käigule lisati praeguseks 70 objekti koondavasse nimekirja tänavu muu hulgas Kino International Berliinis, Splendid Palace Riias, Dovženko filmistuudio Kiievis ning Krzysztof Kieślowski arhiiv Poolas. “Tegemist on silmapaistvate ajalooliste paikadega, mille hulka kuuluvad filmistuudiod, kinod, võttepaigad ja üks filmiarhiiv. Kolm neist uutest lisandustest asuvad riikides, mis seni olid nimekirjas esindamata: Albaania, Eesti ja Serbia,“ ütleb Euroopa Filmiakadeemia filmipärandi juht Pascal Edelmann.
Stalkeri käik avatakse Euroopa Filmiakadeemia olulise paigana ametlikult Eesti filmi sünnipäeval, 30. aprillil kell 16.00. Sündmuse raames paigaldatakse käigule vastav tunnusmärk ja infotahvel, peetakse kõnesid ning kohal on ka Euroopa Filmiakadeemia juhatuse liige Marija Razgutė. Samal päeval kell 17.30 toimub Eesti Arhitektuurikeskuse ja Pimedate Ööde filmifestivali koostöös loodud erituur „Tallinna filmimaastikud Rotermannist Linnahallini“, mille üheks peatuspaigaks on ka Stalkeri käik. Aprillist juulini toimuvad filmimaastikke tutvustavad ekskursioonid nii eesti, inglise kui vene keeles.
„Treasures of European Film Culture“ on osa Euroopa Filmiakadeemia 2022. aastal käivitatud laiemast filmipärandi tegevussuunast, mille eesmärk on väärtustada ja hoida Euroopa filmiklassikat ning tugevdada koostööd rahvuslike filmiorganisatsioonide, arhiivide ja kinoteekide vahel.
Stalkeri käigu esiletõstmine nimekirjas „Treasures of European Film Culture“ on oluline tunnustus, mis aitab meil seda pärandit hoida, mõtestada ja ka rahvusvahelisel tasandil nähtavamaks teha.
„Kuigi füüsiline ruum on ajas muutunud ja täna vaevu äratuntav, püsib Tarkovski legendaarse filmi võttepaikade tähendus meie kultuurimälus. Stalkeri käigu esiletõstmine nimekirjas „Treasures of European Film Culture“ on oluline tunnustus, mis aitab meil seda pärandit hoida, mõtestada ja ka rahvusvahelisel tasandil nähtavamaks teha,“ kinnitab Edith Sepp.
