Eesti geenivaramu alustas heaolu ja vaimse tervise uuringut, milles on osalenud juba 60 000 geenidoonorit, eesmärgiga paremini mõista vaimse tervise geneetilisi riskitegureid ja toetada personaalmeditsiini arengut. Uuringus kogutakse mitmekesiseid andmeid, sealhulgas geenide ja elukogemuste seoseid, et parandada vaimse tervise probleemide ennetamist, diagnoosimist ja ravi. Osalejate seas on vähem mehi, kuna terviseuuringutes osalemine on nende seas tagasihoidlikum, mistõttu kutsutakse eriti mehi uuringus kaasa lööma. Uuringus osalemine on tehtud lihtsaks, võimaldades küsimustikku täita kodust ja osade kaupa.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sel kevadel alustas Eesti geenivaramu heaolu ja vaimse tervise uuringut, et arendada personaalmeditsiini vaimse tervise valdkonnas. Tänaseks on uuringus osalenud juba 60 000 geenidoonorit. Nüüd kutsutakse geenidoonoreid, kes ei ole veel küsimustikule vastanud, kasutama viimast võimalust uuringus osaleda. Uuringu ulatus ja põhjalikkus on erakordne. Kümnete tuhandete geenidoonorite geeniandmete ning elukogemuse kõrvutamine loob teadlaste sõnul võimaluse mõista vaimse tervise riskitegureid senisest täpsemalt ning toetada teaduspõhiselt tervishoiusüsteemi otsuseid.
Probleemide ennetamine on jätkuvalt keeruline
Vaimse tervise teemad on Eestis muutunud üha nähtavamaks. Aina rohkem räägitakse depressioonist, sõltuvusprobleemidest, ärevusest, aga ka tähelepanuraskustest ja läbipõlemisest, mis mõjutavad oluliselt tuhandete inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Tänaste teadmiste põhjal on vaimse tervise probleeme aga jätkuvalt keeruline ennetada, diagnoosida ja ravida.
Teadlaste eesmärk on uurida senisest laiemalt vaimse tervise probleemide geneetikat ja geenide mõju avaldumist erinevates tingimustes, näiteks stress, traumaatilised läbielamised, julgeolekuoht, füüsilise tervise probleemid või vähene sotsiaalne tugi. Uuringurühma sõnul ei piisa vaimse tervise terviklikuks uurimiseks vaid ühest küsimusest ega ühest mõõdikust. Vajalik on mitmekülgne lähenemine, mis arvestab vaimse tervise erinevaid tahke.
Personaalmeditsiini arenguks on vaja võimalikult mitmekesiseid andmeid, mis aitavad neist leida uusi mustreid ning arendada senisest täpsemaid ja täielikumaid terviselahendusi. Just sellise tervikpildi loomisel on geenidoonorite panus otsustava tähtsusega.
Kelle häälest tuntakse puudust?
Paremate teenuste ja täpsemate lahenduste arendamiseks on vaja koguda andmeid võimalikult erinevatelt inimestelt sõltumata sellest, kas ja milliseid probleeme nad on elu jooksul kogenud. Uurimisrühm tõdeb aga, et siiski näitab trend, et terviseuuringutes osalevad osalevad enamasti need inimesed, kellel esineb vähem vaimse tervise probleeme. “Sageli mõjutavad vaimse tervisega seotud raskused suurel määral inimese elukvaliteeti ja võivad saada takistuseks ka teadusuuringutes osalemisel,” selgitas uuringu juht, neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto.
Küsimustikuga julgustatakse alustama geenidoonoreid ka siis kui lõpuni täitmine tundub keeruline. “Terviseprobleemidega inimeste uuringusse jõudmine on üks uuringute läbivaid murekohti. Oleme püüdnud teha uuringus osalemise geenidoonoritele võimalikult lihtsaks,” ütles Lehto. Tema sõnul saab uuringut täita kodust lahkumata, osade kaupa ning vajadusel jätkata peale pausi sealt, kus pooleli jäi. “Ka osaliselt täidetud küsimustikul on meie jaoks suur väärtus. Iga vastus loeb,” lisas ta.
Terviseprobleemidega inimeste uuringusse jõudmine on üks uuringute läbivaid murekohti. Oleme püüdnud teha uuringus osalemise geenidoonoritele võimalikult lihtsaks.
Ainult 25 protsenti vastajatest on mehed
Nii nagu naised on altimad tervishoiuteenuste kasutajad, on nad ka aktiivsemad uuringutes osalejad. Kuigi vaimne tervis puudutab kõiki, on teadlased seniste tulemuste põhjal märganud, et meeste osakaal vastajate hulgas on naiste omast oluliselt madalam, jäädes vaid 25 protsendi juurde. “Mehed kipuvad pidama tervise- ja vaimse tervise teemasid enda jaoks kaugeks ning paljudel juhtudel seatakse prioriteedid mujale. Seda mõjutavad erinevad harjumused ja hoiakud,” ütles Lehto. Seetõttu on eriti tähtis oma meessoost kaaslasele, sõbrale, isale või pojale meelde tuletada, et vaimne tervis ei ole ainult naiste teema, vaid ka meeste elu oluline osa ning kutsuda neid küsimustikule vastama.
- Küsimustiku leiab MinuGeenivaramu portaalis või oma e-postkastist.



