Koduste puhastustööde ergonoomika keskendub tööprotsesside planeerimisele ja sobivate töövahendite kasutamisele, et vähendada füüsilist koormust ja säilitada tervist. Oluline on vältida liigset painutamist, kummardamist ja jõu kasutamist ning kasutada näiteks pikendustega tööriistu ja mugavaid hoiustamislahendusi. Koristamisel tuleks järgida säästvaid kehaasendeid ning anda puhastusainetele piisavalt aega mõjuda, et vähendada kehalist pingutust ja kemikaalide sissehingamist. Ergonoomiline lähenemine aitab muuta koristamise efektiivsemaks ja vähem kurnavaks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Koduseid puhastustöid peetakse valdavalt tülikaks, isegi kurnavaks tegevuseks – ekspertide sõnul pole see aga sugugi iseenesestmõistetav või vältimatu. Professionaalses puhastustöös pole oluline ainult tulemuse kvaliteet, vaid ka tööprotsesside jätkusuutlikkus, mis tähendab, et töö ei tohi olla liialt väsitav. Kuidas selle nimel välja töötatud koristusergonoomika põhitõdesid ka kodus kasutusele võtta, juhendab hooldusteenindusettevõtte Krausberg Eesti OÜ teenindusjuht Urve Vanker.
Foto: Magnific
“Ergonoomika puudutab kõike seda, mis igasuguse töö ja tegevuse käigus inimese tervist ja heaolu säilitab. Suur osa sellest keskendub füüsilisele asendile ja koormuse vähendamisele, kuid puhastustööde puhul käib selle alla ka näiteks kõiksuguste erinevate töövahendite ja ainete turvaline käsitlemine. Keskmise inimese jaoks võib ergonoomika mõiste seostuda eelkõige sellega, kuidas tuleks kontorilaua taga istuda, et oma selga ja kaela säilitada – vähe mõeldakse sellele, kuidas neid põhimõtteid teistes eluvaldkondades kasutusele võtta ja sellega oma elu kõvasti lihtsamaks teha,” jagas Krausberg Eesti OÜ teenindusjuht Urve Vanker.
Foto: Magnific
Ergonoomiline puhastamine algab kavalalt planeeritud ruumidest, tegevustest ja valitud töövahenditest. Koristustöödega kiirustamine ja selge sihita rabelemine raiskab palju väärtuslikku energiat. Mida mahukam on koristustöö, seda tähtsam on enne alustamist kaardistada loogiline marsruut ning vältida seeläbi töö käigus liigsete sammude tegemist. Urve Vankri sõnul on palju kasu ka sellest, kui kujundada oma eluruumid teadlikult puhastustöid soodustaval moel, näiteks sorteerida hoiusüsteemid esemete kaalu järgi, paigutades raskemad asjad madalamale riiulile, või hoida oma toataimi kergel ratastega laual, et pääseks hõlpsalt taimede alla ja taha tolmu pühkima.
Ergonoomiline puhastamine algab kavalalt planeeritud ruumidest, tegevustest ja valitud töövahenditest.
Foto: Magnific
“Peamiseks märksõnaks ergonoomikas on mugavus. Mida vähem koristamise käigus oma keha sundasendisse viia või liigset pingutust teha, seda kauem ja efektiivsemalt on inimene võimeline koristama – kui tunned ebamugavust, on vaja koheselt korrigeerida kas asendit või tehnikat. Võimalikult palju tuleks vältida igasugust painutamist, kummardamist ja kükitamist, ka madalate pindade puhastamisel on see õigete vahenditega võimalik. Ainus asi, mida ei saa puhastades ergonoomiliselt teha, on lapi kuivaks väänamine, see on kõigis asendites randmetele kurnav, mistõttu pestakse lappe nüüd üldse pesumasinas,” selgitas Urve Vanker.
Mida vähem koristamise käigus oma keha sundasendisse viia või liigset pingutust teha, seda kauem ja efektiivsemalt on inimene võimeline koristama.
Koduses keskkonnas koristades ei ole ergonoomika vähem tähtis, isegi kui puhastamise protsess eriti kaua ei kesta. Just kiirete ja pisteliste puhastustööde juures, mida tehakse tõtates teiste tegevuste vahel, muututakse oma keha ja tervisega tihti kõige lohakamaks. Laadides täis pesumasinat või pühkides ära põrandale tilkunud vett, ei paista kiire kummardus eriti suure asjana, kuid kiiretempolises ja tegevust täis elus koguneb iga päev paljusid taolisi momente, mis saavad ajapikku kehale kurnavaks. Urve Vankri sõnul tasub harjutada säästvate kehaasendite silmas pidamist ning leida kohandusi: kui tahta prügikastis kott välja vahetada, on näiteks täiesti lubatud kõigepealt prügikast laua peale tõsta.
Foto: Magnific
“Kodus koristades esinevad mõned väga levinud kohad, kus inimene kipub ergonoomika vastu eksima. Tihti rakendatakse liiga palju jõudu, näiteks tolmuimeja otsa pole üldse tarvis vastu põrandat või vaipa suruda, see ei pane masinat paremini imema. Lapiga pühkides on õige kasutada käe loomulikku raskust ning sujuvalt üle pinna tõmmata, jõuga nühkimise asemel aitab raskemat määrdumist eemaldada hoopis leotamine või kaabits. Tervise huvides on väga oluline meeles pidada ka näiteks seda, et vetsupotti puhastades ei ole hea idee kohe pärast puhastusvahendi doseerimist poti kohal küürima asuda – ootamine annab ainele rohkem aega mõjuda ning säästab kopse kemikaaliaurude sissehingamisest,” jagas Urve Vanker.
Foto: Magnific
Koristamist aitab lihtsamaks ja mugavamaks teha eelkõige õigete tööriistade valik, ergonoomilised tööriistad on eriti suureks abiks neile, kelle tervis või füüsiline vorm muidu puhastustöid raskendavad. Nii kõrgete kui madalate kohtade puhastamiseks saab kasutada erinevaid pikendusega tolmuharju ja moppe, plekieemalduseks saab kasutada vastava otsiku külge kinnitatud karukeelt, ehk karedat lappi. Silmade kõrgusel ehk näiteks peegleid puhastades on kasulik ka silmas pidada, et korduvate liigutuste koormus ei langeks ebavõrdselt ainult ühele poolele kehast. Urve Vankri sõnul ei tohiks õigeid vahendeid ja metoodikat kasutades koristamine kunagi valu teha või vaevaline olla.
