Podcasti “Julgus olla nähtav” episoodis räägib kultuuri- ja haridusvaldkonna juht Kertu Saks nähtavusest kui julgusest jagada oma teadmisi ja väärtusi teistega. Ta rõhutab, et kirg ja järjepidevus oma valdkonnas aitavad luua tähenduslikku mõju ning et Eesti kultuuril ja ajaloos on palju väärtuslikku, mida tuleks rohkem märgata ja hinnata. Kertu toob esile ka tehnoloogia rolli loomingulises töös ning näeb tehisintellekti abivahendina, mis võimaldab inimestel keskenduda loovusele ja tähenduse loomisele. Lisaks rõhutab ta, et julgus olla nähtav algab teadmisest, millega saab teisi toetada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Podcasti “Julgus olla nähtav” seekordses episoodis on saatejuhil Olesija Sauel külas kultuuri- ja haridusvaldkonna juht, teaduse populariseerija ning Tallinna Teletorni juhatuse liige Kertu Saks. Kertu jaoks ei tähenda nähtavus niivõrd iseenda esiplaanile seadmist, vaid julgelt selle väärtuse nähtavaks tegemist, mida inimene oma töö ja teadmiste kaudu teistele anda saab. „Julgus olla nähtav tähendab eelkõige elada oma väärikuse ja väärtuste kohaselt ning täita elus tähenduslikku rolli, millel ei ole tähendus ainult sulle endale, vaid ka laiemalt,“ sõnab Kertu.
Introverdina tuleb suhtlemist õppida
Kertu on suure osa oma tööelust pühendanud Eesti kultuuriloo, inimeste ja esemete taga peituvate lugude avastamisele ning edasiandmisele. Selleks tuleb aga küsida, kohtuda, kuulata, esineda ja oma mõtteid jagada – need on tegevused, mis ei ole introverdina olnud talle alati loomulikud. „Selleks, et meie väärtuslikud lood nähtavaks teha, pead sa suhtlema. Minu jaoks on see olnud üks õppimise koht,“ tunnistab Kertu.
Teine sisemine küsimus on olnud, kas see, mis teda ennast sügavalt paelub, on üldse teiste jaoks oluline. Kultuuriloolise isiku, eseme või nähtuse puhul võib kergesti tekkida kahtlus, et teema tundub põnev ainult uurijale endale. Kogemus on talle õpetanud vastupidist. „Kui miski tundub mulle nii põnev, et tahan sellest kõigepealt ise rohkem teada saada ja õppida, siis kõnetab see tavaliselt ka teisi. Kui suhtud millessegi kirglikult ja suudad seda teistele edasi anda, saadakse sellest aru ning see paelub ka teisi.“
Podcastis kõlanud mõtted
- Kui miski sind päriselt paelub, ära alahinda selle väärtust ka teiste jaoks.
- Püsiva jälje jätavad inimesed, kes ei loobu oma kirest esimeste raskuste ilmnemisel.
- Nähtavus algab küsimusest, millega saad sina teistele toeks olla.
Meil on põhjust oma lugude üle uhke olla
Kertu jaoks on Eesti lugude nähtavaks tegemisel veel üks oluline mõõde – oskus märgata väärtust selles, mis on meile endile nii lähedal, et kipume seda vahel enesestmõistetavaks pidama. Tema sõnul võrdlevad eestlased ennast sageli suuremate riikide ja tuntumate inimestega ning selle kõrval võib ununeda, kui palju erakordset leidub meie enda kultuuris, ajaloos ja inimeste lugudes. „Me jääme liiga tihti kinni sellesse, et oleme väikesed, ja võrdleme ennast kogu aeg suuremate riikide, kuulsuste ja tunnustatud persoonidega. Aga Eestis on täpselt sama väärtuslikud lood, sama väärtuslikud ja sama andekad inimesed. Seda tuleb märgata ja selle üle tuleb uhkust tunda.“
Kertu usub, et Eesti tugevus peitub ka sügavates juurtes ja oskuses keerulistest aegadest läbi tulla, jäädes seejuures iseendaks. Tema sõnul on meie loomingus, muusikas ja tehnoloogias alati midagi sellest kogemusest ja juurtega ühendusest.
Eesti tugevus peitub sügavates juurtes ja oskuses keerulistest aegadest läbi tulla, jäädes seejuures iseendaks.
Teletornis avaneb Eesti tehnoloogialoo uus kiht
Üks teema, millega Kertu praegu Tallinna Teletornis süvitsi tegeleb, on Eesti ringhäälingu saja aasta pikkune ajalugu. See ei tähenda tema jaoks ainult tuntud raadiohäälte või telenägude lugusid, vaid ka tehnoloogiat, tööstust ja disaini. Süvenedes on teda üllatanud, kui kõrgel tasemel oli Eesti raadiotööstus juba kahe maailmasõja vahelisel ajal. „Me ei ole Euroopa ega maailma kontekstis erinenud oma tehnoloogiliste ja disainivõimaluste poolest teistest maadest. Väikese maana oleme olnud väga võrdsed ja mõnes valdkonnas isegi ees.“
Kertu toob paralleeli tänapäevase e-Eestiga: kui praegu tuntakse Eestit tugeva IT-riigina, siis 1920.–1930. aastatel oli Eesti samuti raadiotööstuse ja -disaini arengus väga heal positsioonil. Just selliste lugude avastamine ja nähtavaks tegemine aitab tema hinnangul muuta ka seda, kuidas me ise oma riiki ja kultuuri tajume.
Püsiva jälje jätab järjepidevus
Aastate jooksul paljude silmapaistvate inimeste lugusid uurides on Kertu märganud üht korduvat joont – need, kes on oma valdkonda päriselt jälje jätnud, ei ole pidevalt ühest suunast teise liikunud. „Need persoonid, kes on jätnud märgi, on liikunud läbi terve oma professionaalse elu ühes suunas, hoolimata sellest, millised takistused on teele tulnud.“
„Need persoonid, kes on jätnud märgi, on liikunud läbi terve oma professionaalse elu ühes suunas, hoolimata sellest, millised takistused on teele tulnud.“
Selle taga on tema sõnul nii pühendumine, distsipliin kui ka valmisolek rutiini taluda. „See järjepidevus on peaaegu nagu sportlasel. Sul peab olema väga hea enesedistsipliin, et jõuda tasandile, kus saad tähenduslikult luua ja öelda: see ongi minu kutsumus, see ongi minu elu kutse.“
Kertu ei usu siiski, et kutsumus peab olema lapsepõlvest peale täielikult selge. Mõnikord võib õige tee avaneda juhusliku kohtumise, sõbra soovituse või ootamatult huvitavaks osutunud võimaluse kaudu. „Elus tuleb anda võimalus ka juhusele. Kui mingi valdkond sind kõnetab ja tunned, et see on sinu tee, siis ära viska seda esimeste raskuste ilmnedes kõrvale. Jää endale kindlaks ja ära lase ennast teelt kõigutada.“
Tehisaru võiks vabastada aega selle jaoks, mida saab teha ainult inimene
Kertu näeb tehisaru oma valdkonnas pigem tööriista kui ohuna. Eriti loomevaldkonnas võiks tehnoloogia tema hinnangul võtta inimese õlult rutiinseid ülesandeid ning anda selle arvelt rohkem aega süvenemiseks ja loominguks. „Me ei ole robotid. Kui robot saab meie eest ära teha töö, mida robot saab teha, siis võiks ta seda teha, et meie inimestena saaksime pühenduda sellele, mida ainult meie saame teha. Mõelge, milline potentsiaal loominguks ja innovatsiooniks tänu sellele avaneb.“
Kertu jaoks jäävad inimese rolliks tähenduse loomine, tunnetamine, seoste märkamine ja lugude jutustamine – just need osad, mis annavad teadmistele kultuurilise ja inimliku mõõtme.
Õppetunnid Kertu teekonnalt
- Usalda seda, mis sind päriselt paelub. Kui sinu huvi on ehe, võib see kõnetada ka teisi.
- Ära võrdle pidevalt enda või Eesti lugusid suuremate ja tuntumatega. Väärtus ei sõltu suurusest.
- Kui oled leidnud oma valdkonna, ära loobu sellest esimeste raskuste ilmnemisel.
- Anna elus ruumi ka juhusele. Kutsumus võib tulla su teele viisil, mida sa ette ei oska näha.
- Mõtle, kellele ja millega saad olla toeks. Kui suudad selle enda jaoks sõnastada, on järgmine samm juba lihtsam.
Kertu sõnul algab julgus olla nähtav sisemisest teadmisest, et inimesel on midagi, millega maailma toetada. Neile, kes tunnevad, et tahaksid oma mõtteid või tööd rohkem jagada, kuid ei tea, kust alustada, annab Kertu väga konkreetse soovituse: „Mõtle enda sees, millega sina saad olla toeks ja kellele saad midagi anda – oma perele, sõpradele, kogukonnale, Eestile või maailmale. Kui suudad selle sõnastada, siis lihtsalt hakka pihta. Hakka otsast minema.“
Kui soovid Kertu lugu tervikuna kuulata, kuula episoodi!
Olesija Saue on persoonibrändingu ekspert, juhtimiscoach ja LinkedIn’i Top Voice persoonibrändingu teemal. Olesija kireks on inimesed. Tema missiooniks on “anda tiivad ja inspireerida tegutsema” – seda selleks, et iga inimene saaks realiseerida oma maksimaalse potentsiaali ja saavutada erakordseid tulemusi olles tema ise. Olesija unikaalne lähenemine integreerib NLP tehnikaid persoonibrändinguga, tagamaks persoonibrändide autentsust ja mõjusust nii füüsilises maailmas kui ka digiruumis. Oma doktoritöös käsitleb Olesija tulevikku suunatud ja tänapäeva juhtide jaoks äärmiselt olulist teemat – kuidas tehisintellekti võimalusi kasutades liidri digitaalset persoonibrändingut tõhustada. Olesija Saue on ka raamatute „Bränd nimega Sina“ ja „360° mudel tööandja brändingus” kaasautor.
