Tartu Ülikooli teadlaste uuringus leiti üle tuhande geneetilise variandi, mis on seotud viie peamise isiksuseomadusega, kasutades enam kui miljoni inimese andmeid. Geneetilised erinevused selgitavad isiksuse varieeruvusest vaid väikest osa, mistõttu olulist rolli mängivad ka keskkonnategurid ja elu kogemused. Uuringus võrreldi ka isiku enda ja tema lähedaste hinnanguid, mis näitasid geneetiliste signaalide kattuvust ning kinnitasid isiksuseomaduste nähtavust. Edasistes uuringutes plaanitakse uurida isiksuse ja tervisekäitumise vahelisi põhjuslikke seoseid ning nende muutumist ajas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kahe juhuslikult valitud inimese DNA on ligikaudu 99,9 protsendi ulatuses identne. Erinevused genoomi 0,1 protsendis mõjutavad aga paljusid individuaalseid tunnuseid, sealhulgas välimust, haigusriski ja seda, kuidas organism reageerib ravimitele. Tartu Ülikooli teadlaste uuringus selgus, et väikese geneetilise varieeruvusega võib olla seotud ka mitmed isiksusejooned.
2. septembril ajakirjas Nature avaldatud uuringus toovad Tartu Ülikooli teadlased esile üle tuhande geneetilise variandi, mis on seotud inimese käitumisjoontega. Artikkel on valminud enam kui miljoni osalejaga uuringu tulemusel, mille käigus püüti leida DNA variatsioonide ja isiksuse erinevuste võimalikke seoseid, pidades silmas viit peamist isiksuseomadust: avatus, meelekindlus, ekstravertsus, sotsiaalsus ning neurootilisus.

Uuringu autorid Ted Schwaba, Uku Vainik ja Kerli Ilves 2026. aasta suvel Euroopa isiksusekonverentsil (ECP) diskoripuldis. Foto: Pirjo Mõttus
Viimase saja aasta jooksul on arvukad uuringud näidanud, et isiksuse varieerumist mõjutavad nii geneetilised kui ka keskkonnategurid. Isiksusega seotud geneetiliste tunnuste tuvastamine on keeruline, sest mõju avaldavate geenide hulk on suur ja iga üksiku geenivariandi osakaal seejuures üliväike. Usaldusväärsete seoste leidmiseks on vaja seetõttu väga palju uuritavaid.
2021.–2022. aastal toimus Eesti geenivaramu eestvedamisel isiksuseuuring, kus osales peaaegu 80 000 inimest. Eesti kontekstis oli osalejaid väga palju, ent isiksusegeneetika puhul neist ei piisa. Tartu teadlased panid seljad kokku 45 teise rahvusvahelise andmestikuga, et koguvalim oleks võimalikult esinduslik: nii saadi viimaks mõne isiksusejoone uurimisel kasutada isegi 1,1 miljoni inimese andmeid. Eesti geenidoonorite osa oli sealjuures nii mahu kui ka põhjalikkuse poolest silmapaistev: valim oli suuruselt kolmas ja isiksust hinnati meil kõige mitmekülgsema küsimustikuga.
Uuritud rühmade, sealhulgas eri vanuse ja geograafilise taustaga osalejate tulemused olid üsna ühesugused. Leitud geneetiliste variantide abil saab aga selgitada vaid väikest osa isiksuseomaduste erinevustest, umbes 4,8 kuni 9,3 protsenti. Seega võivad isiksuse kujunemisel geenidest suuremat mõju avaldada kasvukeskkond, sotsiaalsed suhted ja elukogemuse koosmõju geenidega.
Teiste pilk kinnitab isiksuseomaduste geneetilist tausta
Eesti geenivaramu isiksuseuuringus said geenidoonorid paluda ka mõnel tuttaval oma isiksust hinnata. „Sellist võimalust pole maailmas ühelgi teisel biopangal!“ ütles Tartu Ülikooli käitumisgeneetika professor Uku Vainik. Tänu geenivaramu isiksuseuuringu ainulaadsele ülesehitusele sai võrrelda, kas inimese enda ja tema lähedase hinnangud tema isiksuse kohta peegeldavad ühesugust geneetilist signaali.
Kahe hindamisviisi tulemused kattusid ulatuslikult. Seega ei peegelda isiksuse geneetika üksnes inimese ettekujutust iseendast, vaid ka nähtavaid käitumuslikke omadusi, mida märkavad teisedki. „See näitab, et mõõdetavad isiksuseomadused on tõesti reaalsed, kõigile nähtavad tunnused inimeste juures, mitte pelgalt inimeste enda arvamus,“ selgitas uuringu kaasjuht, isiksusepsühholoogia professor René Mõttus.
Isiksuse geneetika ei peegelda üksnes inimese ettekujutust iseendast, vaid ka nähtavaid käitumuslikke omadusi, mida märkavad teisedki.
Isiksus määrab rohkem kui ainult suhtlemisoskuse
Nüüd, kui isiksuse geneetikast on esialgne ülevaade käes, saab esitada järgmisi põnevaid küsimusi. Näiteks uurib nooremteadur Kerli Ilves geneetiliste andmete abil isiksuse ja tervise võimalikke põhjuslikke seoseid. Senised tulemused viitavad, et isiksuseomadused mängivad tervisekäitumise kujunemisel tähtsat rolli, mõjutades näiteks kehakaalu, suitsetamiskalduvust ja alkoholi tarvitamist. Ilves on leidnud ka vastupidiseid seoseid, mille puhul inimese väljakujunenud käitumine mõjutab omakorda isiksust. „Eriti näeme sellist seost suitsetamise puhul,“ tõdes Ilves.
Tartu geeniteadlased rõhutavad, et tegemist on esmaste tulemustega. „Nüüd on vaja teiste meetoditega, näiteks longituuduuringutega, jälgida, kas inimeste isiksuse muutumisega kaasneb ka tervisekäitumise muutus ja vastupidi,“ selgitas Vainik. Selle tarvis kavatsetakse tulevikus geenivaramu abil korraldada isiksuse ja mõttetöö uuring. Isiksuse ja tervise seoste parem mõistmine sillutab teed tervisekäitumise tõhusamale ja inimkesksemale toetamisele.



