HeBA kliiniku ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi koostöös toimub kuni 2026. aasta lõpuni mahukas üle-eestiline vaimse tervise uuring, kuhu kaasatakse kuni 4000 osalejat. Uuringu eesmärk on hinnata, kuidas digitaalsed tehnoloogiad ja tehisintellekt aitavad paremini mõista vaimset heaolu ning varakult märgata selle muutusi, kasutades selleks mobiilirakendust Mentastic ja biosensoreid. Osalejate andmeid kogutakse nende nõusolekul, rõhutades privaatsust ja turvalisust, ning uuringu tulemused aitavad arendada teaduspõhiseid lahendusi vaimse tervise toetamiseks. Uuring ei asenda meditsiinilist ravi, kuid pakub osalejatele tasuta rakendust ja personaalset ülevaadet vaimsest heaolust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
HeBA kliiniku ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi koostöös algas mahukas üle-eestiline vaimse tervise uuring kestab 2026. aasta lõpuni. Esimeses etapis eelregistreerunud ligi 1000 inimest saavad lähinädalatel järk-järgult kutsed uuringuga alustamiseks ning kokku kaasatakse uuringusse kuni 4000 osalejat.
Foto: Freepik
Uuringu eesmärk on hinnata, kuidas saaks digitaalsed tehnoloogiad ja tehisintellekt aidata inimese vaimset heaolu paremini mõista ja võimalikke muutusi varakult märgata. Uuringu käigus testitakse ja arendatakse edasi uut vaimse heaolu mobiilirakendust Mentastic, mis kogub osalejate nõusolekul andmeid erinevatest biosensoritest ning ühendab need osalejate enesehinnangutega. Tulemused aitavad hinnata, kui hästi seostuvad omavahel inimeste hinnangud oma vaimsele heaolule ja sensoritega kogutud andmed ning kui usaldusväärseks peavad kasutajad rakendust.
Uuringu eesmärk on hinnata, kuidas saaks digitaalsed tehnoloogiad ja tehisintellekt aidata inimese vaimset heaolu paremini mõista ja võimalikke muutusi varakult märgata.
Kliinilise uuringu juhi ja Mentasticu asutaja Ain Aaviksoo sõnul on uuringu üks eripära selle etapiviisiline ülesehitus, et paremini juhtida nii uudse ettevõtmisega seotud riske. “Esimeste inimeste jaoks algas uuring neljapäeval, järgmised saavad sellega liituda järk-järgult järgnevatel kuudel. Samal ajal on uuringusse registreerimine avatud jätkuvalt kõigile huvilistele. Peale liitumist kestab uuring osaleja jaoks neli nädalat ning hõlmab erinevate küsimustike täitmist ning erinevatest biosensoritest, nagu telefon või nutikell, terviseandmete kogumist,” selgitab Aaviksoo ning rõhutab, et osalejate privaatsus ja andmete turvalisus on kogu protsessi vältel esmatähtsad.
Foto: Magnific
Osaleja nõusoleku alusel kogutavad andmed hõlmavad näiteks und, liikumist ja üldist aktiivsust. Uuringus ei koguta tundlikke taustaandmeid nagu geolokatsioon või telefonikasutus ning osalejal on igal ajal õigus oma nõusolek tagasi võtta. Uuringu läbiviimiseks on arendatud eraldi turvalise andmetöötluse keskkond, mis võimaldab läbi viia kaasaegseid digitaal- ja AI-tehnoloogiatel põhinevaid arendusprojekte tervishoiuvaldkonnas, mida saab edasi arendada vaimse tervise varamuks.
Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juhataja ja eksperimentaalpsühholoogia professori Kairi Kreegipuu sõnul aitab uuring kaasa uute teaduspõhiste lahenduste arendamisele vaimse tervise valdkonnas. “Oluline on mõista, kui usaldusväärselt suudavad igapäevaselt kogutavad digitaalsed andmed peegeldada inimese tegelikku vaimset heaolu ning kuidas saab nende põhjal luua teadusliku aluse tehisarul põhinevate lahenduste edasiarendamiseks ja kliiniliseks valideerimiseks. Lisaks aitab selline uuring luua ka väärtuslikku vabalt kasutatavat teadusandmete varamut, mille põhjal saab tulevikus arendada uusi teaduspõhiseid lahendusi palju laiemalt kui ainult ühe rakenduse kontekstis,” räägib Kreegipuu.
Foto: Freepik
Uuring on eestikeelne, saanud riikliku teaduseetika komitee kooskõlastuse ning sellesse on plaanis kaasata kuni 4000 inimest. Uuringus osalejatele pakutakse võimalust kasutada tasuta Mentasticu rakendust ning saada uuringu lõpus personaalne ülevaade oma vaimsest heaolust. Lisaks annavad osalejad oma panuse teadustöösse, mille eesmärk on muuta vaimse tervise tugi tulevikus kättesaadavamaks. Aaviksoo rõhutab, et uuring ei asenda ravi ega meditsiinilist nõustamist, kuid aitab hinnata, millist rolli võiksid teaduspõhised digi- ja tehisintellekti lahendused tulevikus vaimse tervise toetamisel mängida. “Tehnoloogia ei asenda spetsialisti, kuid võib aidata märgata muutusi inimese heaolus oluliselt varem ja toetada otsust abi otsida,” selgitab ta.
- Uuringuga saab liituda ja selle kohta rohkem lugeda aadressil: SIIT!
