Suitsiidiennetuspäeval 10. septembril on mitmes Eesti linnas avatud vaimse tervise kohvikud, kus vabatahtlikud pakuvad toetavat kuulamist ja vajadusel suunavad professionaalse abi juurde. Kohvikutes loodud turvalises keskkonnas saavad inimesed rääkida oma vaimse tervise muredest ning vabatahtlikud on eristatavad valgete T-särkide järgi. Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 180 inimest ning suitsiidiennetuse projektijuht rõhutab, et abi saamine ja hooliv suhtumine on olulised ennetamaks suitsiide. Abi saamiseks on olemas erinevad telefoninumbrid ja veebikeskkonnad, kus pakutakse nii nõustamist kui ka emotsionaalset tuge.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Suitsiidiennetuspäeval, 10. septembril on Tallinnas, Tartus, Võrus, Pärnus, Kuressaares, Rakeveres, Põlvas ja Viljandis avatud vaimse tervise kohvikud, kus vaimse tervise esmaabi koolituse läbinud vabatahtlikud pakuvad inimestele toetavat kuulamist ja vajadusel suunavad professionaalset abi kasutama.
„Vaimse tervise raskustest räägitakse üha avameelsemalt, kuid paljud inimesed hoiavad oma muresid siiski endale, kartes lähedasi koormata või puudub neil üldse usaldusväärne inimene kellega rääkida. Just see vaikimine võib viia ohtlikkusse isolatsiooni, kus inimene jääb oma murega üksi, kuigi abi võiks olla lähedal. Rääkimine on esimene samm, mis aitab seda ringi katkestada,“ selgitas Peaasi.ee suitsiidiennetuse projektijuht Anna-Liisa Leppik.
Foto: Magnific
Vaimse tervise kohvikutes on loodud turvaline ja toetav keskkond, kus inimesed saavad rääkida enda vaimse tervisega seotud muredest vaimse tervise esmaabi andjaga.
„On leitud, et usaldusväärsete inimestega kontakti loomine aitab. Seda seetõttu, et sel juhul kannatab inimene vähem üksildustunde all ning üksindus on väga suur lisastress. Jagamine vähendab üksildust,“ selgitas Anna-Liisa Leppik.
On leitud, et usaldusväärsete inimestega kontakti loomine aitab.
Vabatahtlikud on kohvikutes eraldi märgistatud lauas, valge T-särgiga, millel on kiri „Olen olemas“, et pakkuda end toetavaks kuulajaks või anda oma vaikiva kohaloluga märku, et meie ümber on alati inimesi, kes on valmis olemas olema.
Foto: Magnific
Eelmisel aastal suri suitsiidi tõttu 180 inimest. Anna-Liisa Leppik sõnul on enamus suitsiide ennetatavad ja suur suitsiidide arv näitab seda, et inimene on jäänud õigel ajal abita. Ta rõhutab, et suitsiidiennetus ei ole ainult spetsialistide ülesanne, vaid suurt rolli mängib ka see, kuidas me üksteist märkame ja kuidas suhtume nendesse, kes räägivad oma raskustest. „Iga inimene saab olla see, kes märkab ja küsib. Väikesest hoolivusest võib piisata, et päästa elu,“ selgitas Anna-Liisa Leppik.
Iga inimene saab olla see, kes märkab ja küsib. Väikesest hoolivusest võib piisata, et päästa elu.
Peaasi.ee on asutatud 2009. a eesmärgiga pakkuda ühiskonnale läbimõeldud ja teaduspõhist tuge vaimse tervisega tegelemisel, et jõuda olukorrani, kus kogu Eesti väärtustab vaimset tervist ja kannab selle eest hoolt. Peaasi.ee on sotsiaalne ettevõte, mis tähendab, et suuname 100% koolituste ja teenuste tulust Eesti inimeste vaimse tervise toetuseks.
- Kust saada abi?
Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
Lasteabi: 116111 (24h)
Ohvriabi: 116006 (24h)
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Emotsionaalse toe telefon (eesti, vene, inglise keel): 116 123 (nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul 10-24)
Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril.
Kiirabi: 112 (24 h)
