Citadele panga uuringu järgi annab 91% Eesti lapsevanematest lastele regulaarselt või ebaregulaarselt taskuraha, mis aitab lastel õppida eelarvepidamist ja rahaga planeerimist. Ekspertide sõnul on kooliaasta algus hea aeg rääkida lapsega rahast ning kokku leppida taskuraha kasutamise reeglid, näiteks milliseid kulutusi laps ise otsustab ja millal vanemalt nõusolekut küsida. Paljud lapsed panevad osa taskurahast kõrvale suuremate ostude jaoks, kuid osa kulub ka igapäevastele väiksematele ostudele. Vanemate ülesanne on rahakasutust jälgida ja lapsega rahulikult arutada tehtud valikuid, et toetada lapse iseseisvust ja vastutustunnet.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kooli algus tähendab paljudele peredele uut rütmi, uusi kulusid ja sageli ka lapse esimest iseseisvat kokkupuudet rahaga. Citadele uuringu järgi annab 91% Eesti lapsevanematest lastele regulaarselt või ebaregulaarselt taskuraha. Panga eksperdi hinnangul võiks kooliaasta alguses taskuraha andmine alata üksnes summa määramise asemel selgetest kokkulepetest.
Foto: Magnific
Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase sõnul on kooli algus hea hetk, et rääkida lapsega rahast praktiliselt ja väga konkreetselt. Eriti ka seepärast, et paljud lapsed hakkavad just koolitee alguses saama esimest korda ka püsivalt taskuraha.
Kui laps hakkab koolis iseseisvamalt liikuma, puhvetist midagi ostma või pärast kooli väikseid kulutusi tegema, võiks tal olla arusaam, milleks see raha mõeldud on ja kui kauaks see peab jätkuma.
„Taskuraha on enamasti lapse esimene päris eelarveharjutus. Kui laps hakkab koolis iseseisvamalt liikuma, puhvetist midagi ostma või pärast kooli väikseid kulutusi tegema, võiks tal olla arusaam, milleks see raha mõeldud on ja kui kauaks see peab jätkuma,“ ütles Rebane.
Foto: Magnific
Citadele uuringu järgi annab 67% Eesti lapsevanematest lastele taskuraha regulaarselt ning 24% teeb seda ebaregulaarselt. Rebase sõnul ei ole olemas üht õiget summat, mis sobiks igale perele ja igas vanuses lapsele, kuid regulaarne taskuraha aitab lapsel paremini õppida eelarves püsimist.
„Kui raha tuleb juhuslikult ja alati siis, kui laps küsib, on tal keerulisem planeerimist õppida. Regulaarne taskuraha võib olla ka väike summa, kuid see õpetab, et raha peab jätkuma kokkulepitud ajani. See oskus on lapsele hiljem palju väärtuslikum kui konkreetne eurode arv,“ rääkis Rebane.
Regulaarne taskuraha võib olla ka väike summa, kuid see õpetab, et raha peab jätkuma kokkulepitud ajani.
Enne summat tuleb paika panna reeglid
Rebase sõnul võiks pere taskuraha andmisel kokku leppida vähemalt kolm asja: milliste kulutuste üle saab laps ise otsustada, millal tuleb vanemalt enne küsida ja kas osa rahast pannakse kõrvale.
Foto: Magnific
„Väga lihtne kokkulepe võib olla näiteks see, et osa rahast on igapäevasteks väikesteks ostudeks ja osa jääb kogumiseks. Kui laps tahab koolipuhvetist midagi osta, saab ta ise otsustada. Kui ta tahab teha suurema ostu või tellida midagi internetist, räägitakse see enne vanemaga läbi,“ selgitas Rebane.
Citadele selle aasta alguses tehtud küsitlus näitas, et paljud lapsed kasutavad taskuraha juba praegu üsna eesmärgipäraselt. Vähemalt nende vanemate teadmiste ja hinnangute järgi. Kolmandiku lapsevanemate sõnul panevad nende lapsed raha kõrvale suuremate ostude jaoks, näiteks telefoni, jalgratta või arvuti ostmiseks. 24% kogub hobide tarbeks. Samas märkis iga neljas lapsevanem, et nende lastel kulub suurem osa taskurahast maiustustele ja suupistetele.
Foto: Magnific
Rebase sõnul ei ole see iseenesest probleem, kui laps õpib oma valikute tagajärgi nägema. „Kui kogu nädala raha kulub esimesel päeval maiustustele, ei pea vanem kohe järgmist summat juurde andma. Just sellest tekib õppimise koht. Laps saab väga kiiresti aru, et kui raha on otsas, siis mõni soov peab ootama. See on turvaline viis õppida eelarve piire enne, kui summad muutuvad suuremaks,“ ütles Rebane.
Kulutuste jälgimine ei tähenda iga ostu keelamist
Citadele uuringu järgi ei pööra iga viies Eesti lapsevanem oma lapse kulutustele üldse tähelepanu. Rebase sõnul ei tähenda lapse rahakasutuse jälgimine seda, et vanem peab iga euro üle arvet pidama, kuid lapsega võiks aeg-ajalt koos vaadata, kuhu raha kulus ja kas ta jäi oma valikutega rahule.
Lapsele on vaja iseseisvust, sest ilma selleta ei teki ka vastutust.
„Lapsele on vaja iseseisvust, sest ilma selleta ei teki ka vastutust. Samas ei ole mõistlik anda lapsele raha ja seejärel üldse mitte huvi tunda, kuidas ta seda kasutab. Kõige parem on rahast rääkida rahulikult ja praktiliselt: mis ostud tehti, mida laps järgmisel korral teisiti teeks ja mille jaoks võiks osa rahast kõrvale panna,“ ütles Rebane.
Foto: Magnific
Kooli alguses võiks Rebase sõnul rääkida taskurahast samamoodi nagu päevakavast, trennidest või transpordist. Kui laps hakkab uues koolirütmis rohkem ise liikuma ja otsustama, on mõistlik panna paika ka rahaga seotud ootused.
„Esimese taskuraha eesmärk ei ole teha lapsest kohe ideaalset rahaplaneerijat. Eesmärk on anda talle piisavalt väike ja turvaline ruum, kus teha valikuid, kogeda tagajärgi ja õppida järgmine kord paremini. Kooli algus on selleks väga loomulik hetk,“ ütles Rebane.
Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstati taskuraha puudutav küsitlus viidi läbi 2026. aasta jaanuaris. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest.
