11. aprillil sündis Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste abiga Eesti esimene kloonitud varss, mis on geneetiline koopia endisest võistlustäkust Wodan M. See on tulemus mitmeaastasest teadus- ja arendustööst ning teeb Eestist teise Euroopa riigi, kus hobuste kloonimine on võimalik. Kloonimise eesmärk on tipphobuste geneetika säilitamine ning ohustatud hobusetõugude kaitse. Projekti on toetanud Eesti Maaülikool, Luunja Stud OÜ ja rahvusvaheline teadlaste meeskond.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
11. aprilli varahommikul sündis Luunja tallis Eesti Maaülikooli veterinaarteadlaste kaasabil Eesti esimene kloonitud varss. Tegemist on märgilise teadussaavutusega – Eesti on teine riik Euroopas, kus on nüüd hobuste kloonimise võimekus.
Esimese kloonvarsa sünd on aastatepikkuse teadus- ja arendustöö tulemus, kus Eesti Maaülikooli teadlaste partneriks on Luunja Stud OÜ. “Sündinud varss on tugev ja elujõuline, kuid tema tervise kaitsmiseks hoiame tema talli veel mõnda aega karantiinis,” ütles Eesti Maaülikooli embrüloog Elina Tsopp, kloonimise protsessi eestvedaja.
Sündinud varss on endise võistlustäku Wodan M geneetiline koopia ja kannab nime Wodan M Alpha. Wodan M oli Urmas Raagi endine võistlushobune, kes oli spordis väga edukas. Sugutäkuna andis ta väga palju häid järglasi. “Hobuste kloonimise üks eesmärk on tipphobuste geneetika kindlustamine. Sellest veel olulisem on aga see, et kloonimistehnoloogia aitab säilitada ka ohustatud hobusetõuge,” lisas Elina Tsopp.
Hobuste kloonimise üks eesmärk on tipphobuste geneetika kindlustamine.
Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus nii kõrgel tasemel hobuste reproduktiivbiotehnoloogiatega tegeletakse. Eesti on teine riik Euroopas, kus õnnestus kloonvarss luua. Varasemalt on kloonvarsad edukalt sündinud Itaalias Avantea keskuses. Maaülikooli teadlaste, Luunja ja Perila talli koostöös sündis 2024. aastal ka Eesti esimene katseklaasivarss Endex, mis tähistas olulist sammu reproduktiivtehnoloogia arendamisel ja andis julgust hobuste kloonimisega tegeleda.
Erakordse teadussaavutuse taga seisab silmapaistev meeskonnatöö ning viljakas rahvusvaheline koostöö. Hobuste kloonimise töörühma kuuluvad Elina Tsopp, Anni Viljaste-Seera, Andres Reilent, Felipe Corrêa ja Andrès Gambini Queenslandi Ülikoolist. Maaülikooli teadlaste pikaajaline koostööpartner on Luunja Stud OÜ, mille eestvedajad on Sven Šois ja Urmas Raag.
