Pimedad ja libedad teeolud suurendavad liiklusõnnetuste riski, mistõttu soovitatakse talverehvid alla panna juba siis, kui temperatuur langeb nulli lähedale. Sõidustiil tuleks kohandada talviste oludega, arvestades nii kiirust, pikivahet kui ka teiste liiklejate võimalikku eksimust. Autos võiks olla vajalik varustus, nagu ohukolmnurk, helkurvest ja taskulamp, mis aitavad ootamatutes olukordades nähtavust parandada ja abi oodata. Jalakäijate õnnetuste arv suureneb pimedal ajal ning helkuri kasutamine on oluline nähtavuse parandamiseks, kuid seda kasutab vaid väike osa liiklejatest. Helkuri kandmisel tuleks see kinnitada sõidutee poole ja hoida nähtaval kõrgusel, et suurendada enda turvalisust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Pimedus, libedus ja ootamatud ilmastikuolud toovad igal aastal endaga kaasa tõsiseid liiklusõnnetusi. Selleks, et ka keerulistes teeoludes turvaliselt liigelda ja enda elu hoida, tasub meeles pidada järgmisi soovitusi.
Esimeste külmadega talverehvid alla
Kuigi talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist, tasub jälgida ilmateadet ning rehvid ära vahetada siis, kui õhutemperatuur hakkab lähenema nullile või langema miinuskraadidesse. „Kuna ilmateade lubab külma, lund ja libedust juba eesoleval nädalavahetusel, on oluline talverehvid esimesel võimalusel alla panna,“ rõhutas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.
Lisaks on oluline suvised sõiduvõtted talviste vastu vahetada. „Sõidustiil tuleks muuta oludesse sobivaks nii kiiruse kui ka pikivahe osas ja arvestada tuleb sellega, et öösel langev temperatuur võib üllatada mustajääga. Lisaks hõlmab sõidustiili muutmine ka senisest rohkem teistega arvestamist – valmis tuleb olla selleks, et teised võivad teha vigu. Sellise suhtumisega saab kindlasti nii mõnegi õnnetuse ära hoida,“ selgitas Kirss.
Lisaks hõlmab sõidustiili muutmine ka senisest rohkem teistega arvestamist – valmis tuleb olla selleks, et teised võivad teha vigu.
Varustus ootamatuteks olukordadeks
Kui pimedal teel peab ootamatult auto peatama, pikemalt abi ootama või kui tormi tõttu on teele kukkunud puu, on suureks abiks autos olev lisavarustus. „Autost väljumise või tehnilise rikke korral on oluline end teistele nähtavaks teha. Selleks peab olema autos ohukolmnurk ja helkurvest,“ ütles Kirss. Lisaks võiks autos olla taskulamp, väike lumekühvel, soojad kindad, varu mobiiltelefoni laadija auto kindalaekas ning samuti tasub hoolitseda selle eest, et auto kütusepaak oleks alati võimalikult täis.
Kui pimedal teel peab ootamatult auto peatama, pikemalt abi ootama või kui tormi tõttu on teele kukkunud puu, on suureks abiks autos olev lisavarustus.
Lisaks loovad saag, kirves, pukseerimisköis ja nn täkujuhtmed palju võimalusi nii enda kui ka teiste aitamiseks. „Üldjoontes on Eestis palju abisaamise võimalusi ja mõistlik on teada, kust vajadusel abi küsida. Näiteks lumme kinni jäämise korral võib olla abi 4×4 Help nimelisest kommuunist, lisaks tasub varustada end ka puksiirifirmade kontaktidega,“ lisas Kirss. PPA esindaja sõnul aitab paljusid probleeme ennetada auto tehniline ettevalmistamine talveperioodiks. Näiteks tasub veenduda, et auto kojamehed on värsked ja töökorras, esiklaas seest puhas ning tihendid ja lukud hooldatud.
Helkur külge! Vaid 10% õnnetusesse sattunud liiklejatest kasutas helkurit
Pime aeg seab ohtu just vähemkaitstud liiklejad ehk jalakäijad. PPA andmetel kasvab pimeda aja saabudes jalakäija osalusel kannatanutega liiklusõnnetuste arv 40%. Transpordiameti liiklusaasta kokkuvõttest selgub, et õnnetusi jalakäijatega oli eelmisel aastal ca 300, moodustades 17% kõigist liiklusõnnetustest. Pimedal ajal helkurit või muud vahendit enda nähtavaks tegemiseks kasutas asulas vaid 10% ja väljaspool asulat vaid 14% liiklusõnnetustesse sattunud jalakäijatest. „Näeme ka oma praktikast, et kurvad õnnetused juhtuvad tihti just halva ilma ja pimeduse koosmõjul. Nii väike asi, nagu seda on helkur, võib olla tõeline elupäästja ja kõige odavam elukindlustus,“ sõnas kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juhi Raido Kirsiste.
Nii väike asi, nagu seda on helkur, võib olla tõeline elupäästja ja kõige odavam elukindlustus.
Ehkki autojuhid peavad olema eriti tähelepanelikud ülekäiguradade läheduses ning pöördeid sooritades, on oluline, et ka jalakäija teeks omalt poolt kõik, et olla autojuhtidele märgatav. „Jalakäijad näevad pimedas ümbrust palju paremini kui autojuht ning peavad sõidutee ületamisel olema veendunud, et ka autojuht on liiklejat märganud. Paraku on neid liiklejaid, kellel helkur puudub, väga raske või pea võimatu näha. Seega on oluline teha ise kõik selleks, et olla võimalikult nähtav,” lisas Kirsiste.
Kuidas kanda helkurit ja olla pimedal ajal paremini nähtav:
- mida rohkem helkureid sinu küljes on, seda nähtavam sa pimedas oled;
- kinnita helkur endast sõidutee poole;
- rippuv helkur võiks jääda maast 50–80 cm kõrgusele;
- jälgi, et helkur paistaks riiete alt välja ja saaks vabalt rippuda;
- kui helkur on maha ununenud, siis pimedal teel kõndides kanna kaasas mis tahes valgustatud elementi, sobib ka mobiiltelefoni taskulamp;
- kuigi ilmastikuolud soodustavad tumedate riiete kandmist, vali vähemalt heledad mütsid, sallid ja kindad. Isegi kui need ei peegelda valgust, suurendavad need kindlasti tõenäosust, et sind pimedas märgatakse.
