Augustikuu tähendab paljude Eesti inimeste jaoks pikki autosõite – külastatakse suvilat, matkakohti või sugulasi teises Eesti otsas. Pikemad autosõidud kuuluvad suve juurde, kuid mugav ja turvaline reis ei alga ainult täis paagist ja külmast joogist – oluline on ka õige istumisasend. Füsioterapeut selgitab, kuidas teha pikad sõidud kehale kergemaks.

Foto: Freepik

Circle K kütuse tarbimise andmed ning teenindusjaamade statistika näitavad selgelt, et suvi on aeg, mil eestlased on tegemas pikki autoreise mööda Eestit, aga ka naaberriikidesse. Üha populaarsemad on ka teenindusjaamade juures asuvad puhke- ja söögialad, mida pikemate sõidupauside ajal usinalt kasutatakse. Pikad autosõidud on aga ka parajaks koormaks meie kehale, kuna peame pikalt ühes asendis istuma. Mida teha, et toreda autoreisiga ei kaasneks valutav selg või kange kael?

“Esimene oluline valik on muidugi sõiduk, millega reis ette võtta. Eriti kui see näiteks rentida. Valik tuleks teha enda keha järgi. Kui oled kaks meetrit pikk, siis ei ole mõistlik valida miniautot, isegi kui istet saad reguleerida,“ rõhutas Tantsufüsio füsioterapeut Helene Kajak. „Kui auto on sobiv ja iste õigesti seadistatud, on võimalik ennetada selja- ja lihasvaevusi, mis võivad pika istumise järel tekkida.“

Foto: Freepik

Kajak rõhutas, et kõik algab tähelepanust enda keha suhtes. “Isegi kui oled harjunud sõitma teatud moodi, tasub suveks ja pikemateks sõitudeks oma harjumused üle vaadata. Õigesti seadistatud iste on investeering sinu tervisesse,“ märkis füsioterapeut Helene Kajak.

„Oluline on mõelda ka piisavatele vahepeatustele – tankla on hea koht nii kütuse võtmiseks kui keha sirutamiseks samal ajal, selleks pakuvad head võimalust kõrged kohvikulauad või isegi külmkapp – kõige kõrgemalt jooki võttes tuleb end sirutada ja see on lihastele leevendav,“ lisas Kajak.

Oluline on mõelda ka piisavatele vahepeatustele – tankla on hea koht nii kütuse võtmiseks kui keha sirutamiseks samal ajal.

Circle K turundusjuhi Kristella Penderi sõnul on autoreisidel soovitatav teha iga kahe tunni tagant vähemalt 15-minutine paus, et hoida tähelepanu ja kontsentratsiooni maksimaalsena. See tähendab, et ohutuse mõttes ei tasu ühest Eesti nurgast teise ühe jutiga sõita, vaid teha oma reisil vähemalt üks puhkepeatus.

Foto: Freepik

„Uuringud näitavad, et kuni 20% liiklusõnnetustest on seotud väsimusega. Pikka aega järjest roolis olles langeb reaktsioonikiirus ja tähelepanuvõime, mida lühike paus aitab taastada,“ selgitas Pender. „Tihedamini võiks pause teha öösel sõites või raskete ilmastikuoludega, sest siis on tähelepanuvõime veelgi suurema pinge all.“

Need inimesed, kes sõidavad pikemaid maid ja puhkusele Eestist väljapoole, võiksid teha vähemalt pooletunnise pausi iga 3-4 tunnise sõidu järel.

„Eeskätt on oluline kuulata oma keha. Kui aju annab märku väsimusest või lihased on juba ebameeldivalt kanged, tõmbab see tähelepanu auto juhtimiselt ära ning suurendab riski liiklusõnnetuseks. Pigem võiks sel juhul tee äärest otsida mõne mõnusa peatuspaiga, näiteks tankla, ja seal teha venituspausi või võtta mõne ergutava joogi ja lihtsalt puhata,“ soovitas Pender.

Füsioterapeudi soovitused pikkadeks sõitudeks:

• Võta aega, et iste õigesti paika seada
• Iste peaks toetama, mitte väsitama
• Kontrolli pedaalide kaugust
• Toeta oma selga – vajadusel kasuta rätikut
• Reguleeri rool
• Õlad ja pea vajavad tuge
• Hoia käed kahe käega roolil
• Tee pause iga 20–30 minuti tagant