“See, kui palju me tuleviku pärast muretseme, ei muuda kuidagi seda, kuidas tulevik välja näeb, tulevik on ikka tulevik, me rikume muretsedes ainult käesoleva hetke,” jagas Tiit Trofimovi podcastis „Keset elu“ külas käinud Eestis sündinud, USA endine näitleja ja modell, praegu enesearengu teejuhi ja mentorina tegutsev Johann Urb mõtteid, miks on oluline hetkes olla ja oma tähelepanu suunata.
Urbi sõnul on selline võimalus kokku tulla, alkoholivabalt, väga oluline. “See on nii vana traditsioon, et me tantsime koos või istume ringis ja jagame midagi, mis on võib-olla olnud valus ja mida oleme kandnud endas – teised lihtsalt hoiavad ruumi, läbi selle toimub paranemine. Me oleme selleks loodud, mitte üksi maailma vastu, see on kapitalismi vale, et kõik peavad ostma oma asjad ise ja veel rohkem ja suuremalt. Samal ajal kõik elavad üksi kuskil boksis ja kardavad, et äkki ta võtab ära selle mu käest. Koos olemine ja sisemaailma jagamine ja arendamine, see annab nii hea tunde ja kui see juhtub, siis märkad, et magad paremini, sööd rahulikumalt, suhtled niimoodi, et hakkad usaldama iseennast ja teisi inimesi, su juurde tulevad sama sagedusega inimesed kui sa ise.”
Koos olemine ja sisemaailma jagamine ja arendamine, see annab nii hea tunde ja kui see juhtub, siis märkad, et magad paremini, sööd rahulikumalt, suhtled niimoodi, et hakkad usaldama iseennast ja teisi inimesi.
Urbi sõnul pole inimestel elus rituaale elus, mis seisundit muudavad, aga kui me ei oska oma seisundit muuta, sõltub meie seisund välisest – meile öeldakse, et me pole piisavad ja meil pole piisavalt seda või toda. “See, kui palju sa teenid ja millised on su inimsuhted, on kinni meie enda sageduses. Sul võib olla kolm autot garaažis ja sa pole tänulik. Samas kui sa istud, hingad ja otsustad, et oled tänulik – kui sul autot pole -, aga sa otsustad, et oled tänulik, sest oled elus ja saad hingata ning olla. Kõik oleneb sellest, kuhu sa suunad oma tähelepanu, kui sa selle triki ära õpid, siis näed kõike teistmoodi.”
Kõik oleneb sellest, kuhu sa suunad oma tähelepanu, kui sa selle triki ära õpid, siis näed kõike teistmoodi.
Sisemine töö iseendaga
Meest vaadatakse kui juhti, aga kui mees näitab ette, et peab olema stressis ja pinges, olles suletud, sest nii oled tugev, siis see on programm, mis loob Urbi sõnul end uuesti ja uuesti. ”Kõigil on ebameeldiv ja keegi ei saa tunnet, et hea on koos olla. Sellepärast on vaja teha sisemist tööd.”
Tähelepanu suunamine
Tähelepanu suunamine on Urbi sõnul väga oluline, sest ükskõik, mis lugu pea meile räägib – mida me otsustame endale rääkida -, keha kuulab seda. “Kui keha kuulab, et elu on vastik ja ebameeldiv, sis keha ütleb, et peab olema kaitseseisundis, aga kui mõelda, et elu on ilus: taevas, päike ja loodus, siis keha ütleb, et elu on turvaline ja naudime seda.”
Olevikus elamine
Ka minevikus pole Urbi sõnul mõtet elada. “Kõige tähtsam on see, kuidas sa oma aega veedad – aega me juurde teha ei saa. Kui sa veedad oma aega stressates, vihas ja vanades lugudes – minevikku pole, see on ainult meie meeles – siis kui su meel ja energia liigub minevikku, sa ei tunneta praegust hetke,” jätkab Urb, et kui me sellest ostusest aru saame, oskame endale ja teistele andestada, kohal olla, oma keha ja vaimuga ühenduses olla, siis elame siin ja praegu. “Vaata sissepoole, pane silmad kinni, hinga natuke aega ja vaata, mis tärkab, see on imeline. Kui piisav arv inimesi hakkab seda tegema, jõuab see teistele ka kohale – ka ülejäänud tunnetavad ära, et on rahulik ja turvaline, võib hingata ja aja maha võtta ja kasutada aega teistmoodi kui stressis olles. Sest see, kui palju me tuleviku pärast muretseme, ei muuda kuidagi seda, kuidas tulevik välja näeb, tulevik on ikka tulevik. Kui me muretseme selle pärast, me rikume ainult praegust hetke, mis on ainus, mis meil on – see, kuidas me antud hetke veedame, kuhu me oma tähelepanu pöörame, on kõige tähtsam.”
Tiit Trofimov on enesearengu teejuht, jooga- ja meditatsiooniõpetaja, raamatu “Lõpp on algus” autor, vaimsete suurseminaride korraldaja ja koolitaja ning ekstaatiliste alkovabade tantsupidude maaletooja.