Millised küsimustikud aitavad kõige paremini hinnata Eesti noorte vaimset tervist? Tartu Ülikooli teadlased otsivad vastust üleriigilises uuringus, kuhu kaasatakse kuni 700 koolinoort.
Noorte vaimse tervise uuringut „Enesekohaste vaimse tervise küsimustike valideerimine noorte valimil“ viivad läbi Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased professor Kersti Pärna juhtimisel. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kui hästi sobivad enda kohta täidetavad küsimustikud Eesti noorte vaimse seisundi – meeleolu-, ärevushäirete ja tähelepanuprobleemide hindamiseks.
Foto: Freepik
„Praegu kasutatakse Eesti noorte vaimse tervise hindamiseks mitmesuguseid küsimustikke, kuid nende sobivust Eesti noortele ei ole süstemaatiliselt kontrollitud ega nende kasutamist ühtlustatud. Hetkel me ei tea, kui täpsed ja usaldusväärsed on kasutusel olevad tööriistad,” sõnas uuringu töörühma liige Elisa Kender.
Üle-eestilise uuringu läbiviimine algab 2025. aasta sügisel ning kestab 2026. aasta lõpuni. Õpilased täidavad esmalt privaatses kooliruumis küsimustiku, millele järgneb vestlus kliinilise psühholoogiga. Intervjuu abil hinnatakse, kui täpset infot annab kasutatud küsimustik. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja andmeid töödeldakse rangelt konfidentsiaalselt.
Foto: Freepik
„Noorte osalus on selles uuringus keskse tähtsusega – ainult nende enda vastused võimaldavad meil täpsustada kasutatavate küsimustike tõlgendamist ja usaldusväärsust. See on ainus viis, kuidas tulevikus paremini hinnata Eesti noorte vaimse tervise seisundit, võrrelda erinevate uuringute andmeid, märgata olulisi trende ning kavandada tõhusaid ennetus- ja sekkumistegevusi,“ rõhutas Elisa Kender.
Uuringus osalemiseks on alla 18-aastastel vajalik lapsevanema nõusolek, vähemalt 18-aastased annavad selle ise. Kõiki uuringus osalejaid tänatakse e-kinkekaardiga ning soovi korral saab noor ka kliiniliselt psühholoogilt tagasisidet. Uuring on kooskõlastatud Tervise Arengu Instituudi eetikakomiteega ning uuringu läbiviimisel järgitakse kõiki hea teadustava põhimõtteid.
„Vaimset tervist ei saa hinnata pelgalt kõhutunde või üldmulje põhjal. Nii nagu me ei otsusta kehatemperatuuri üle lihtsalt lauba katsumise järgi, vaid kasutame termomeetrit, vajame ka vaimse heaolu hindamiseks usaldusväärseid mõõtevahendeid ja selgeid piire. See uuring aitabki meil määratleda, kust jookseb piir tavapärase ja murettekitava vaimse tervise seisundi vahel,” lisas Elisa Kender.
- Uuringu tulemused avaldatakse hiljemalt 2028. aasta lõpuks ning tulemusi ei seostata konkreetse vastajate ega koolidega.
