Tallinna Ülikooli doktoritöö uuris, kuidas nutiseadmete vibratsioonimustrid võivad edastada emotsioone ja pakkuda sotsiaalset tuge, toimides kui virtuaalne puudutus. Uuring näitas, et erinevad vibratsioonid võivad tekitada rahustava või julgustava tunde ning aidata vähendada ärevust, parandades keskendumist. Vibratsiooni kasutamine võib olla oluline infoedastuse viis olukordades, kus teised meeled on piiratud, ning see avab uusi võimalusi ligipääsetavuse ja heaolutehnoloogiate arendamiseks. Lisaks töötati välja raamistik, mis aitab disaineritel luua tähendusrikkaid vibratsioonimustreid, toetades inimeste emotsionaalset heaolu ja suhtlust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Värske teadustöö näitab, et nutiseadmete vibratsioon ei peaks kandma pelgalt märguande funktsiooni. Erinevad vibratsioonimustrid võivad mõjuda emotsionaalse toena ja pakkuda distantsilt ka turvatunnet, mõjudes nagu puudutus.
Vajadus puudutuse järele
Elame ajajärgul, kus aina rohkem suheldakse teineteisega nutiseadmete vahendusel. Samas inimesed pole ajaga niivõrd muutunud – vajadus inimliku kontakti ja toe järele on endiselt oluline. Ekraan loob suheldes füüsilise barjääri ja suhtlus ei pruugi virtuaalselt tunduda nii vahetu kui päriselus. See on oluline probleem, sest suhtlus võib jääda emotsionaalselt vaesemaks.
Foto: Freepik
Seetõttu uuris Yulia Valerievna Sion, Tallinna Ülikooli värske doktor, kas nutisuhtlust saaks isiklikumaks muuta nutiseadme vibratsioonimustritega, nii et need kannaksid rikkalikku ja tõlgendatavat tähendust ehk matkiksid puudutust. Oluline oli teada saada, kas telefoni vibratsioon võib edastada emotsioone ja väljendada isiklikke tundeid ning kuidas inimesed seda tõlgendavad.
Yulia V. Sion
Vibratsiooni tähendus digitaalses suhtluses
Teadustöös uuriti vibratsiooni mõju erinevates olukordades. Tulemused näitavad, et vibratsioon suudab edastada enamat kui pelgalt märguandeid. Uuringus osalejad seostasid kindlaid vibratsioonimustreid emotsioonidega, näiteks teatud vibratsiooniga tajuti rahustavat toetust ja julgustust ning teistlaadi vibratsioonimuster andis edasi pinget.
Uuringus osalejad seostasid kindlaid vibratsioonimustreid emotsioonidega, näiteks teatud vibratsiooniga tajuti rahustavat toetust ja julgustust ning teistlaadi vibratsioonimuster andis edasi pinget.
Vibratsiooni katsetati uuringus osalejatega ka laval esinedes. Tuli välja, et esinemise ajal tajusid nad vibrotaktilist tagasisidet sotsiaalse toena, mis mõjus nagu julgustav puudutus. See vähendas ärevust ja parandas keskendumist.
Teises uuringus muutsid osalejad oma isiklike mälestuste elemendid taktiilseteks mustriteks, näidates, kuidas puudutus saab väljendada abstraktseid ja subjektiivseid kogemusi.
Foto: Freepik
Koosloomine pimedate ja vaegnägijatega tõi kaasa taktiilsete vihjete süsteemi keskkonnainfo tajumisel, tuues esile vibratsiooni kui alternatiivi helipõhisele navigeerimisele.
Seega laiendab teadustöö vibratsiooni rolli digitaalses suhtluses.
Laiem kasu ühiskonnas
Digitaalses suhtluses on vibratsioon tagaplaanile jäänud ja alakasutatud – enamik tehnoloogiaid tugineb visuaalsele ja auditiivsele infoedastusele. Yulia V. Sioni uurimus näitab, et vibratsioon võib olla ka esmane info edastamise viis, eriti olukorras, kus teised meeled on piiratud või ülekoormatud. Töö tulemused on olulised ligipääsetavuse, kaugsuhtluse, heaolutehnoloogiate ja mitmel meelel põhineva loojutustuse arendamisel.
Foto: Freepik
Abiks disaineritele tähenduse loomisel
Doktoritöö üks olulisemaid tulemusi on uuringus osalejate koosloomel põhinev raamistik väljendusrikaste taktoonide loomiseks. Selle asemel, et käsitleda vibratsiooni pelgalt tehnilise parameetri või signaalina, aitab see raamistik disaineritel tõlkida emotsionaalseid, kogemuslikke ja kontekstitäpseid tähendusi taktiilsesse vormi ehk vibratsioonimustrisse.
See annab disaineritele võimaluse luua tehnoloogiaid, mis toetavad paremini inimeste emotsionaalset heaolu ja omavahelist sidet.
Yulia Valerievna Sion kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis 21. aprillil 2026. Tema doktoritöö teema on „Avastades vibrotaktiilset kogemust: taktiilsest mälust sotsiaalse toeni“ („Exploring the horizons of vibrotactile experience: from tactile memories to social support“).
Doktoritöö juhendaja on David Jose Ribeiro Lamas, Tallinna Ülikooli professor.
Oponendid on Oliver Schneider, Waterloo Ülikooli dotsent ja Gionata Salvietti, Siena Ülikooli dotsent.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
