Obinitsa kunstnik Riitsarõ Evar avas oma ühisnäituse Viimsi Tünnigaleriis samal ajal ka kodukohas Setomaal, luues sellega kahe paiga vahel jagatud kultuurisündmuse. Näitus „Heliseva valguse kirjad“ hõlmas kolme kunstniku töid ning seda täiendasid luule ja kandlemuusika, mida esitasid kunstniku abikaasa Kauksi Ülle ja ansambel Helühand. Näitusel on üle kahekümne maali, mis jõuavad peagi ka Obinitsasse, kus seda saab näha Lõuna-Eesti publik. Sündmus sidus traditsiooni ja kaasaegse kunsti ning tõi kokku inimesi eri paikadest ja ajastutest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Obinitsa kunstnik Riitsarõ Evar avas oma ühisnäituse Viimsi Tünnigaleriis omapärasel viisil, tuues avamise hetke samaaegselt ka kodukohta Setomaal. Nii sündis kahe paiga vahele jagatud kultuurisündmus, kus kunst, luule ja kandlemuusika ühendasid inimesed üle vahemaa.
„Avame näituse siin Obinitsas samal ajal, kui see on üleval Viimsis,“ sõnas kunstnik.
Kolm kunstnikku – kaks kohta – üks väljapanek
Lihavõttepäeval kogunesid tema kutsutud külalised, ansambel Helühand ja kunstniku perekond Obinitsa galeriisse, et osa saada näituse avamisest, mis toimus samal ajal hoopis Viimsis. Nii avati 2. aprillil Viimsi Aatriumi Tünnigaleriis üles seatud näitus „Heliseva valguse kirjad“ omapärasel, justkui kaugjuhtimise teel toimunud sündmusena.
Foto: erakogu
Tegu on kolme kunstniku – Aune Taamali, Riina Grethiel Leppoja ja Riitsaare – ühisnäitusega. Ajastus andis ettevõtmisele erilise mõõtme – kui mujal Eestis peetakse lihavõtteid varem, siis Setomaal langeb see nädal hilisemaks. Nii tekkis Viimsi näituse avamise ja Obinitsas toimunud tähistamise vahele kümnepäevane vahe, mis muutuski loovaks võimaluseks kaks sündmust kokku põimida.
Riitsarõ Evar pole pelgalt kunstnik, vaid laiemalt kultuurihoidja. Obinitsas sündinud ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstihariduse saanud looja on tuntud eelkõige hõbesepa ja sõlgede meistrina, kuid tema tegevus ulatub palju kaugemale. Ta on muusik, näitleja ja galerist, kes on pühendunud seto kultuuri hoidmisele ja edasikandmisele ja tema panust on tunnustatud mitmete autasudega. Riitsaar on Taarka Pärimusteatri ja OUT teatri asutaja ning näitleja, osaleb aktiivselt ansamblites ja kultuurisündmustes ning on alates 2005. aastast juhtinud Obinitsas galeriid Haljas Kunn.
Evar Riitsaar. Foto: erakogu
Mitte ainult näitus, vaid ka muusika ja luule
Kuigi näitus ise asub Viimsis, ei jäänud Obinitsa täiesti ilma. „Siin Obinitsas on küll tänavusi pilte kolm,“ selgitas kunstnik. 2026. aasta alguses tabas teda tugev maalimise ind, mille tulemusel valmis või sai lõpetatud suur hulk töid. Viimsi Tünnigaleriis on üle kahekümne maali – osa neist alustatud juba varem, kuid tänavu viimistletud. Plaani kohaselt jõuavad need tööd mai keskpaigaks ka Obinitsasse, kus näitust saab näha juba Lõuna-Eesti publik.
Kevadist meeleolu lõi kunstniku abikaasa Kauksi Ülle, kes luges oma luuletusi.
Obinitsas toimunud avamine kujunes omaette elamuseks. Kevadist meeleolu lõi kunstniku abikaasa Kauksi Ülle, kes luges oma luuletusi. Tema tekstid haakusid maalide temaatikaga, milles peegeldub kevade saabumine ja selle tähendus inimesele ja maailmale.
Muusikalise osa eest hoolitses ansambel Helühand, kuhu kuulub ka Riitsarõ Evar ise. Kandlehelid sidusid traditsiooni ja tänapäeva, kõlades nii rahvamuusikas kui uuemates lugudes. Ansambli juhendaja Kersti Kramberg rääkis, et kandlel on Eestis mängitud ligikaudu kaks tuhat aastat. Samas on pillil piirkonniti erinev kuju: Põhja-Eestis väiksem ja kuuekeelne, Setomaal aga pikema puidust labaga, mida nimetatakse helisevaks sabaks ehk Helühandiks. Ansambel on tegutsenud juba kolmkümmend aastat, kusjuures algkoosseisust on alles jäänud vaid kaks liiget. Teised on kunagised õpilased, kes on sirgunud, kuid jäänud pillimängule truuks.
Nii kujuneski näituse avamisest sündmus, mis ületas geograafilised piirid ja tõi kokku eri ajad, paigad ja inimesed. See oli ühtaegu nii kunstiline kui kultuuriline žest – märk sellest, kuidas traditsioon ja kaasaeg saavad kohtuda ootamatul ja looval moel.
Rubriigis „Luup Lõunas“ viib sind teleajakirjanik Üllar Luup otse sündmuste keskele – sinna, kus kohtuvad Lõuna-Eesti lummav loodus, tugev kogukonnavaim ja värvikad inimesed.
Luup on kogenud ajakirjanik, kes vahetas pealinna tempo Lõuna-Eesti rahuliku ja omanäolise elurütmi vastu. Ta kolis Piusa kanti, Tamme külla, kus on võtnud ette põneva väljakutse – taastada ja anda uus elu kunagisele kauplusehoonele.
Kuigi elukoht on muutunud, pole kadunud kirg ajakirjanduse vastu. Vastupidi – ta on jäänud truuks oma kutsumusele ning toob nüüd vaatajate ja lugejateni Lõuna-Eesti elu ehedal ja vahetul kujul. See on ehe ja vahetu pilk elule väljaspool suurlinna, täis oma nägu, oma lugu ja seda päris „uma mekki“.
Üllar jagab GoodNewsi veergudel nii oma tähelepanekuid, uudiseid kuid ka haaravaid reportaaže Lõuna-Eesti tegemistest. Lisaks valmivad tema lood ka Oma TV-s, kus vaatajateni jõuavad intervjuud ja reportaažid kohalike inimestega, mis on leidnud tee paljude südamesse ning koguvad üha enam populaarsust.
