Setomaal tähistatakse munadepühi vana kalendri järgi nädal hiljem kui mujal Eestis ning sellega seoses on oluline traditsioon munaloomka ehk munade veeretamine liivast rajal. Munaloomka mängus veeretatakse mune, mis liiguvad juhuse või jumala tahtel, ning mängijad saavad võita teisi mune, kui nende oma vastu veereb. Traditsioon on piirkonniti erinev ja seda on Setomaal harrastatud juba aastakümneid, olles algselt täiskasvanute tegevus, kuid nüüd on see enam laste seas populaarne. Munaloomka aitab kogukonnal kokku tulla ja hoida traditsioone elus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kui Eestis peeti tänavu munadepühi ehk lihavõtteid 5. aprillil, siis Setomaal tähistati püha vana kalendri järgi nädal hiljem. Koos sellega on üha enam au sees ka munaloomka, mida Obinitsas on Hõrna Aare teinud juba ligi neli aastakümmet.
„Ise ma olen Põhja-Eestist Rakverest pärit ja kui esimest korda puutusime kokku selle munaloomka traditsiooniga, siis see tõesti oli väga põnev ja siiamaani on põnev,“ sõnas Mäesepa Lauri.
Foto: erakogu
Obinitsas Taarka tare õuel toimunud munaloomkal oli ta nii vahekohtunik kui ka loomkameister. Kohale tuldi tervete peredega ning kõige aktiivsemad osalejad olid lapsed, kes mune veeretades lustisid.
Mäng, kus munad liiguvad juhuse tahtel
Munaloomka tähendab munade veeretamist liivast ehitatud rajal. Kuigi võib arvata, et munad veerevad ühtemoodi, on tegelikkus vastupidine – munad liiguvad täpselt nii, nagu jumal või juhus juhatab. Raja tegemisel tuleb pind hoolikalt siluda, et kiirus oleks piisav ja et rada jagaks munad laiali.
Munaloomka tähendab munade veeretamist liivast ehitatud rajal.
Mängu reegel on lihtne: kui veeretatud muna läheb vastu teist või mitut muna, saab mängija need endale. Seejärel võib ta saadud munaga uuesti proovida ning mäng jätkub seni, kuni muna veereb takistuseta lõpuni.
Iga paiga oma nägu ja pikk ajalugu
Tänaseks tehakse munaloomkat paljudes Setomaa paikades – Võmmorskis, Värskas, Saatserinnas, Saaboldas, Laotsinas ja Mikitamäel. Igal pool on komme veidi erinev: näiteks Värskas kasutatakse ühte rada, Obinitsas aga kahe taskuga loomkat. Vanasti tehti loomka liivastel mäenõlvadel.
Foto: Freepik
Hõrna Aarele õpetas loomkat tegema 45 aastat tagasi Kulla Hillo. Toona oli see eelkõige täiskasvanud meeste mäng – mehed kogunesid terveks päevaks ning isegi lõunasöögi tõid naised neile kohale. Loomka tehti valmis hommikupoolikuga, et lõunaks mäng alata saaks.
Laste käes elav traditsioon
Tänapäeval on munaloomka liikunud laste kätte. Hõrna Aare peab seda heaks, sest nii õpitakse varakult selgeks mängu kord ja reeglid. Ka tema enda lapselapsed on aidanud loomkat ette valmistada.
Rakverest pärit Mäesepa Lauri oli koos Lenna ja lapsega juba neljandat korda loomkal. Seekord veeretas mune nende poeg, kes oli juba vähemalt kolm muna võitnud. „Täna hommikul just mõtlesin, et seto kultuuris on sündmuste iva see, et inimesed tulevad kokku – see hoiabki seda kogukonda siin elusana!”
Rubriigis „Luup Lõunas“ viib sind teleajakirjanik Üllar Luup otse sündmuste keskele – sinna, kus kohtuvad Lõuna-Eesti lummav loodus, tugev kogukonnavaim ja värvikad inimesed.
Luup on kogenud ajakirjanik, kes vahetas pealinna tempo Lõuna-Eesti rahuliku ja omanäolise elurütmi vastu. Ta kolis Piusa kanti, Tamme külla, kus on võtnud ette põneva väljakutse – taastada ja anda uus elu kunagisele kauplusehoonele.
Kuigi elukoht on muutunud, pole kadunud kirg ajakirjanduse vastu. Vastupidi – ta on jäänud truuks oma kutsumusele ning toob nüüd vaatajate ja lugejateni Lõuna-Eesti elu ehedal ja vahetul kujul. See on ehe ja vahetu pilk elule väljaspool suurlinna, täis oma nägu, oma lugu ja seda päris „uma mekki“.
Üllar jagab GoodNewsi veergudel nii oma tähelepanekuid, uudiseid kuid ka haaravaid reportaaže Lõuna-Eesti tegemistest. Lisaks valmivad tema lood ka Oma TV-s, kus vaatajateni jõuavad intervjuud ja reportaažid kohalike inimestega, mis on leidnud tee paljude südamesse ning koguvad üha enam populaarsust.
