Keskkonnaeetika kui omaette filosoofiline distsipliin sai alguse 1960. aastatel. Senise moraalifilosoofia peamiseks ülesandeks oli olnud üksnes inimestevaheliste suhete selgitamine ja reguleerimine. Keskkonnaeetikud tõdesid, et on vaja eetikat, mis arvestaks.
Eesti Rahvusraamatukogus toimub 6. märtsist 3. aprillini Eesti nüüdisgraafika näitus, ühtlasi pälvivad kaks näitusel osalevat väljapaistvaimat nüüdisgraafikut Eduard Wiiralti kunstiauhinna.
Auhinnafond koosneb ühest peapreemiast ning ühest noore autori preemiast, mõlemale on preemiaks ette.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kutsutud osalema 1. jaanuaril Wiesbadeni Kurhaus’is toimuval suurejoonelisel uusaasta galakontserdil koos rahvusvaheliselt hinnatud Frankfurdi.
Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Terminit “arvutieetika” hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Moraaliprobleemid.
Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega (nt tõese teabe edastamine, sõltumatus, vastutus jms), hõlmates lisaks teoreetilisele arutelule ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös.
Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites.
Corelli Music jätkab juubelihooaega 1. advendil alanud.
Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad.
2014. aastal valminud kodumaistest mängufilmidest vaadatuim on Mihkel Ulki noortefilm “Nullpunkt”. Pärast kolme nädalat kinodes on film kogunud juba 34 952 vaatajat. “Nullpunktile”.
Eesti Rahva Muuseum (ERM) ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutasid välja Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kunstihanke ideekonkursi, millega soovitakse leida ideelahendus ERMi uue hoone konverentsi- ja kinosaali lavafooni tekstiili kujunduseks ja teostuseks..
Rahvusraamatukogu 96. aastapäeva puhul anti esmakordselt välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium. Toetuse pälvisid Rahvusraamatukogu parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas ja eesti kirjanduse referent Maire Liivamets.
“Juba oma teaduskraadi tegemise ajal mõtlesin, et neid.
