Viimase kahe aasta jooksul on 12% Eesti inimestest teinud kaugtööd välisriigist ning veel 15% plaanib seda tulevikus proovida, eriti nooremate seas on huvi suurem. Kaugtöö välisriigist mõjutab inimeste reisi-, makse- ja kindlustusvajadusi ning muudab reisimise praktilisemaks, kuna töö ja puhkus võivad olla tihedamalt seotud. Mehed on seni sagedamini välisriigist kaugtööd teinud, kuid naised plaanivad seda tulevikus rohkem. Samuti suureneb nõudlus mugavate pangateenuste ja kindlustuse järele, mis toetavad kaugtööd ja reisimist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Välisriigist töötamine on jõudnud diginomaadide nišist tavalisemate töö- ja reisiharjumuste sekka. Citadele panga tellitud uuringu järgi on 12% Eesti inimestest viimase kahe aasta jooksul teinud kaugtööd väljaspool Eestit. Veel 15% ei ole seda seni teinud, kuid plaanib tulevikus proovida.
Norstati läbi viidud küsitlusest selgub, et 8% Eesti vastanutest on viimase kahe aasta jooksul teinud kaugtööd välisriigist mitu korda ning 4% ühe korra. 37% vastanutest ei ole sellest huvitatud ning 36% ütleb, et nende töö ei võimalda kaugtööd.
Foto: Magnific
Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane hindas, et kui iga kaheksas Eesti inimene on juba viimase kahe aasta jooksul välisriigist kaugtööd teinud ja veel 15% plaanib seda proovida, siis ei räägi me enam ainult üksikutest diginomaadidest. „Kaugtöö on piisavalt levinud, et mõjutada oluliselt inimeste ja nende perekondade reisi-, makse- ja kindlustusvajadusi. Nüüd, kus paljusid peresid ootab ees sügisene koolivaheaeg, muutub kaugtöö ja puhkuse kombineerimine taas aktuaalsemaks,“ nentis Rebane.
Kaugtöö on piisavalt levinud, et mõjutada oluliselt inimeste ja nende perekondade reisi-, makse- ja kindlustusvajadusi.
Noored tahavad välisriigist töötamist rohkem proovida
Välisriigist töötamise vastu on kõige tugevam huvi nooremate seas. 18–29-aastastest on viimase kahe aasta jooksul välisriigist kaugtööd teinud 14% ning 24% plaanib seda tulevikus proovida. 60–74-aastastest on välisriigist kaugtööd teinud 6% ning 8% plaanib seda tulevikus. Samas ütleb selles vanuserühmas 56%, et nad ei ole sellisest võimalusest huvitatud.
„Nooremate inimeste jaoks on töö, reisimine ja elustiil palju tihedamalt läbi põimunud kui varasematel põlvkondadel. Kui töö võimaldab arvutiga liikuda, siis ei pruugi inimene mõelda reisimisest ainult puhkusena. Ta võib tahta teha mõneks ajaks tööd teisest linnast või riigist, ilma et peaks selleks kogu puhkusepäevade varu kasutama,“ ütles Rebane.
Nooremate inimeste jaoks on töö, reisimine ja elustiil palju tihedamalt läbi põimunud kui varasematel põlvkondadel.
Soolises võrdluses on välisriigist kaugtöö kogemus sagedasem meestel. Meestest on seda viimase kahe aasta jooksul teinud 15%, naistest 9%. Samas plaanivad naised seda tulevikus veidi sagedamini: naistest 17% ja meestest 12%.
Foto: Freepik
Reisimine muutub pikemaks ja praktilisemaks
Välisriigist töötamise levik muudab reisimise praktilisemaks. Üha rohkemate inimeste jaoks võib reis sisaldada lisaks puhkusele ka tööpäevi teises riigis. See kasvatab ootust, et maksed toimiksid mugavalt, sobiv kindlustus oleks olemas ning rahaasjad oleksid lihtsalt jälgitavad. „Näeme oma klientide pealt, et aina rohkem hinnatakse ja kasutatakse pangateenustega kaasnevaid võimalusi, näiteks pangakaardi reisi- ja ostukindlustust,“ tõi Rebane välja.
„Kui inimene teeb osa tööst välisriigist või reisib mitu korda aastas, siis hakkab ta rohkem märkama, millised igapäevased lahendused teevad liikumise lihtsamaks. Pangakaart ei ole sellisel juhul ainult maksevahend, vaid osa reisikorraldusest,“ märkis Rebane.
