Looduskaitseorganisatsioonid ja Tartu Ülikooli teadlased esitasid energeetika- ja keskkonnaministrile ning Keskkonnaametile ettepanekud hundikaitse ja -jahi korraldamiseks teaduspõhiselt ning õiguspäraselt, tuginedes kohtuotsustele, mis on varasemad hundijahi otsused tühistanud. Nad rõhutavad, et hundi küttimismahtude määramisel tuleb arvestada usaldusväärseid teadusandmeid ning hinnata küttimise mõju asurkonna pikaajalisele elujõulisusele, võttes arvesse ka elupaikade killustumist ja sõraliste arvukuse muutusi. Pöördumises soovitatakse avalikustada hundiseire andmed, põhjendada küttimismahtude piirkondlikku jaotust ning rakendada ettevaatuspõhimõtet teadusliku ebakindluse korral. Eesmärk on tagada hundi asurkonna pikaajaline säilimine ning toetada koostööd ja kahjustuste ennetamist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Looduskaitseorganisatsioonid ja Tartu Ülikooli teadlased saatsid energeetika- ja keskkonnaministrile ning Keskkonnaametile ühispöördumise ettepanekutega, kuidas korraldada hundikaitset ja -jahti Eestis teaduspõhiselt ning õiguspäraselt. Pöördumise ajendiks on tänavused kohtuotsused, millega tunnistati varasemad hundijahi otsused õigusvastaseks.
Riigikohus ja Tallinna Halduskohus on tänavu selgitanud, et hundi küttimismahtude määramisel tuleb tugineda usaldusväärsetele teadusandmetele ning hinnata küttimise mõju asurkonna pikaajalisele elujõulisusele. Tallinna Halduskohus leidis muu hulgas, et Keskkonnaamet ei olnud piisavalt kõrvaldanud teaduslikku ebakindlust hundi seisundi kohta. Samuti rõhutas kohus, et üksnes tegevuskavas nimetatud 20–30 pesakonna olemasolu ei tõenda hundi soodsat kaitsestaatust.
„Riik peab suutma tõendada, et hundi asurkond on soodsas seisundis ja kavandatav küttimine seda ei kahjusta. Me ei saa lähtuda üksnes hinnangulisest pesakondade arvust, kui puudub piisav teaduslik analüüs asurkonna pikaajalise elujõulisuse kohta,“ selgitab MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp.
Foto: Magnific
Pöördumises juhitakse tähelepanu ka uutele ohtudele. Piiritarade rajamine ja Rail Baltica takistavad loomade liikumist, killustades elupaiku ning mõjutavad hundiasurkondade omavahelist sidusust ja geneetilist mitmekesisust. Nende mõjudega tuleb arvestada ka huntide arvukuse ja küttimismahtude määramisel.
Looduskaitsjad ja teadlased rõhutavad, et hundikaitset ei saa käsitleda lahus ülejäänud loodusest. Keskkonnaagentuuri andmetel on metskitse arvukus langenud 2022. aasta alguse hinnanguliselt 125 000–135 000 isendilt 2026. aasta alguseks 55 000–65 000 isendini. Arvukuse langust on mõjutanud mitu tegurit, sealhulgas varasem intensiivne küttimine, kisklussurve ja ilmastikutingimused.
Pöördumise koostajate hinnangul tuleb sõraliste varasemad küttimismahud ja nende mõju kriitiliselt üle vaadata. Ulukite arvukust ei saa reguleerida ainult metsa- ja põllumajanduskahjustustest lähtudes, sest sõralised on ka meie suurkiskjate looduslik toit.
Ulukite arvukust ei saa reguleerida ainult metsa- ja põllumajanduskahjustustest lähtudes, sest sõralised on ka meie suurkiskjate looduslik toit.
„Metsas ei ela ainult jahimeeste jaoks mõeldud ulukid. Kui sõraliste küttimismahte määratakse, tuleb arvestada, et neist sõltuvad ka hundid, ilvesed ja teised kiskjad. Loodust tuleb majandada tervikuna, mitte iga liiki ülejäänud ökosüsteemist eraldi käsitleda,“ rõhutab Lopp.
Ühispöördumises tehakse riigile ettepanek avalikustada hundiseire algandmed ja analüüs, põhjendada küttimismahte piirkonniti, rakendada teadusliku ebakindluse korral ettevaatuspõhimõtet ning toetada tõhusamalt loomakasvatajaid kahjustuste ennetamisel.
Pöördumise eesmärk ei ole hundijahi keelamine, vaid teaduspõhine hundikaitse ja toimiv koostöö, mis tagaks hundi asurkonna pikaajalise säilimise, aitaks ennetada kahjustusi ning väldiks uusi kohtuvaidlusi.
Pöördumisele on alla kirjutanud:
- MTÜ Eesti Suurkiskjad
- Eesti Metsloomaühing MTÜ
- MTÜ Hoiame Loodust
- Päästame Eesti Metsad MTÜ
- Kose valla Loodusselts
- Tartu Ülikooli terioloogia teadur Maris Hindrikson
- Tartu Ülikooli terioloogia teadur Egle Tammeleht
- Tartu Ülikooli terioloogia nooremteadur Kirke Raidmets
- Tartu Ülikooli terioloogia spetsialist Kristiina Prants
