President Ülle Madise rõhutas Vilniuses Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtudes Eesti ja Leedu koostöö olulisust piirkonna julgeoleku tugevdamisel, Ukraina toetamisel ning Euroopa ühenduste arendamisel. Riigipead arutasid NATO kaitseplaanide ühist arendamist, hübriidohtudele vastamist ning vajadust suurendada survet Venemaale ja toetust Ukrainale. Samuti käsitleti Rail Balticu projekti tähtsust majanduse ja sõjalise liikuvuse tugevdamisel ning Eesti ja Leedu igapäevase koostöö edendamist, sealhulgas digiretsepte ja rongiühendust. Madise kinnitas Eesti toetust Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele 2027. aastal ning märkis lähenevat kolme Balti riigi presidendi kohtumist koostöö arutamiseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
President Ülle Madise tõstis Vilniuses Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtudes esile Eesti ja Leedu koostöö tähtsust piirkonna julgeoleku tugevdamisel, Ukraina toetamisel ja ülejäänud Euroopaga ühenduste arendamisel.
Euroopa julgeolekust rääkides rõhutas riigipea, et Eesti ja Leedu mõistavad ohte ühtemoodi ning NATO ühiseid kaitseplaane tuleb üheskoos arendada ja nende elluviimist harjutada. Tema sõnul tugevdavad kaitset Balti kaitseliin, ühised võimearendused ja kaitsehanked ning liitlaste sõjaline kohalolek piirkonnas. „Oleme veendunud, et NATO tegutseb kõikide liitlaste kaitsmise nimel,“ sõnas ta.
Samuti pidas riigipea oluliseks tihendada kaitsekoostööd Baltimaade, Põhjamaade, Poola ja Saksamaa vahel. „Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma kaitse eest — tugevam Euroopa tugevdab NATOt,“ lausus president Madise. Tema sõnul on Läänemere piirkonna liitlaste ühine ülesanne hoida julgeolekukoostööd Ameerika Ühendriikidega.
President Madise sõnul tuleb ühiselt vastu seista ka hübriidselt rakenduvatele ohtudele ja kaitsta elutähtsat taristut. Sellega seoses käsitleti kohtumisel muu hulgas ka Starlinki seadmete laohoone süütamiskatset Leedus. „Vastus julgeolekuohtudele peab olema enesekindluse ja kaitsevalmiduse kasv,“ lausus president Madise.
Vastus julgeolekuohtudele peab olema enesekindluse ja kaitsevalmiduse kasv.
Riigipead arutasid Ukraina toetamist. „Peame suurendama toetust Ukrainale ja survet Venemaale, liikuma kiiresti edasi järgmise sanktsioonipaketiga ning vähendama Venemaa nafta- ja gaasituludest saadavat sõjaraha,“ lausus president Madise. Ta rõhutas, et Venemaa peab oma kuritegude eest vastutama ning Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunal peab kiiresti tööle hakkama.
President Madise sõnul on vaja Euroopa Liidul leppida kokku rangemas viisapoliitikas Venemaa suhtes. Ta pidas vajalikuks püsivat lahendust, et Ukraina-vastases agressioonisõjas osalenud Venemaa kodanikud ei pääseks tulevikus Schengeni alale.
Ühendustest kõneldes märkis riigipea, et Rail Baltic avab majandusele uue perspektiivi. „Rail Baltic tugevdab meie majandust, ühendusi Euroopaga ja sõjalist liikuvust. Soovime ehitusega edasi minna ning koos Läti ja Poolaga tagada selleks vajaliku Euroopa Liidu rahastuse,“ ütles president Madise.
Rail Baltic tugevdab meie majandust, ühendusi Euroopaga ja sõjalist liikuvust.
Eesti ja Leedu suhetest rääkides tõi president Madise esile koostöö tulemused, mida inimesed tunnevad igapäevaelus. „Piiriülesed digiretseptid lihtsustavad ravimite kättesaamist, Tallinna ja Vilniuse vaheline rongiühendus avardab reisimisvõimalusi ning elektrisüsteemi lahtiühendamine Venemaast parendab meie energiajulgeolekut,“ sõnas ta. Tema hinnangul tugevdavad Eesti ettevõtete investeeringud Leetu ja tihenev kaitsetööstuskoostöö mõlema riigi majandust ja julgeolekut.
President Madise kinnitas Eesti toetust Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele 2027. aasta esimesel poolel.
Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtuvad 1. detsembril Tallinnas, et arutada, kuidas kolme riigi koostööd veelgi tugevdada.
