Teenusmajanduse Koda koostöös Eesti Juristide Liidu ja ajalehega Postimees korraldab konkursi „Parim ja halvim seadus 2026“, mille eesmärk on tõsta esile Eesti õigusloome kvaliteeti ning arutada seaduste mõju inimeste igapäevaelule ja õigustele. Konkursile saab esitada kandidaate nii parima kui halvima seaduse kategooriasse, keskendudes seekord isikuvabaduste ja andmekaitse teemadele. Žürii annab välja ka eriauhindu erinevates valdkondades, näiteks bürokraatia mõjule ja isikuvabaduste kaitsele. Kandidaatide esitamine on avatud kuni 18. detsembrini 2026 ning võitjad kuulutatakse välja 2027. aasta alguses.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Teenusmajanduse Koda koostöös Eesti Juristide Liidu ja ajalehega Postimees kuulutab juba 11. korda välja konkursi „Parim ja halvim seadus 2026“. Konkursi eesmärk on tõsta tähelepanu Eesti õigusloome kvaliteedile, tuua avalikku arutellu seaduste tegelik mõju ning tunnustada häid seadusloomepraktikaid.
Konkursi eesmärk on tõsta tähelepanu Eesti õigusloome kvaliteedile, tuua avalikku arutellu seaduste tegelik mõju ning tunnustada häid seadusloomepraktikaid.
Konkursi korraldajate hinnangul vajab Eesti rohkem sisulist arutelu selle üle, kuidas seadused mõjutavad inimeste igapäevaelu, ettevõtluskeskkonda, riigivalitsemist ja isikuvabadusi.
„Riik on kui elusorganism, mis vajab pidevat puhatumist. Hea õigusloome ei tähenda üksnes uute heade regulatsioonide loomist, vaid ka oskust samal ajal loobuda aegunud või ebavajalikest normidest. Konkursiga soovime juhtida tähelepanu seadustele, mis on toonud kaasa positiivseid muutusi, aga ka neile, mille mõju väärib kriitilist arutelu,“ ütles konkursi eestvedaja vandeadvokaat ja Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Allar Jõks.
Allar Jõks. Foto: GoodNews, Karen Härms
Konkursi raames saavad huvilised esitada kandidaate nii parima kui halvima seaduse kategooriasse. Tänavuse konkursi läbivaks teemaks on isikuvabaduste ja andmete kaitse. Kutsutakse kandidaate esitades tähelepanu pöörama eelkõige sellele, kuidas seadused mõjutavad inimeste õigusi, eraelu puutumatust ning riigi ja kodaniku vahelist tasakaalu.
Lisaks kaalub žürii mitmete eriauhindade väljaandmist, sealhulgas:
- õigusaktile, mille jõustumisega kaotati kõige enam varasemaid õigusakte;
- seadusele, mis kõige enam kaitseb või piirab isikuvabadusi;
- aasta kõige kallimale seadusele;
- suurima bürokraatiamõjuga seadusele;
- kõige inimesesõbralikumale seadusele;
- isikule, kes on aasta jooksul silmapaistvalt seisnud õigusloomes kodanike õiguste ja vabaduste kaitse eest.
Vabariigi president Ülle Madise sõnas ametisse astumisel, et pole vaja loovust ja ettevõtlikkust lämmatavaid käske, keelde, tarbetut bürokraatiat ega kõikjale ülevaatajat. Teenusmajanduse Koda on valmis koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega presidendi mõttekojas kaasa lööma, et Eesti ärikeskkonda ja põhiõigusi ja vabadusi kaitsta lämmatava õigusloome eest.
Kandidaatide esitamine „Parim ja halvim seadus 2026“ konkursile on avatud kuni 18. detsembrini 2026. Võitjad kuulutatakse välja 2027. aasta jaanuaris.
Kandidaatide esitamist oodatakse ettevõtjatelt, vabaühendustelt, ekspertidelt, erakondadelt ja kõikidelt aktiivsetelt kodanikelt.
- Põhjendustega ettepanekud esitada hiljemalt 18. detsembriks 2026 aadressil info@teenusmajandus.ee
Teenusmajanduse Koja taust
2010. aastal asutatud Teenusmajanduse Koda esindab targa äri vabakonda Eestis, mille liikmeskonna moodustavad ettevõtted, mille põhivara on inimesed ja teadmised-oskused ning kes pakuvad kõrge lisandväärtusega teadmusmahukaid teenuseid. Koja liikmeskonna moodustavad peamiselt edumeelsed IT-, tehnoloogia-, meditsiini-, finants-, õigus-, konsultatsiooni ning loomevaldkonna ettevõtted.
Teenusmajanduse Koja liikmed väärtustavad tulevikku suunatud innovaatilisi ideid ja ärimudeleid ning häid inimesi. Lisaks eelnevale ka head teenusedisaini, tehnoloogiakasutust ning vastutustundlikku ja säästlikku arengut. Meie liikmete jaoks on oluline, et Eesti majanduslikku potentsiaali toetaks kaasaegne haridussüsteem, tööjõu- ja maksupoliitika ning tegevused, mis kujundavad Eestit kui atraktiivset investeerimissihtkohta. Selle eesmärgiga oleme välja töötanud ka visiooni “Isemajandav Eesti”.
