Alar Krautman rõhutab pärimusmeditsiinis ravimtaimede ja saunakombestiku kõrval mõtteviisi, mis aitab inimesel igapäevaste valikute kaudu oma tervist hoida, sh loodusega kontakti, sobivat liikumist ja rahulikku elukeskkonda. Ta toob esile, et pärimust hakatakse märkama alles siis, kui see hakkab kaduma, ning rõhutab, et tervise hoidmine on seotud igapäevaste harjumuste ja eluviisiga, mitte ainult konkreetsete ravipraktikatega. Krautman on uurinud saunatraditsioone ja rõhutab, et pärimuslik saunaelamus erineb kaasaegsest spaakogemusest, kuid mõlemal on oma koht. Ta soovitab tervise toetamiseks veeta rohkem aega looduses ning näeb pärimuse elavana hoidmist muutuste ja kohanduste kaudu olulise osana.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Ravimtaimed, saunakombed ja vanad ravivõtted on suur osa pärimusmeditsiinist, kuid Alar Krautman peab neist olulisemaks mõtteviisi, mis aitab inimesel oma tervist igapäevaste valikutega hoida. Selle juurde kuuluvad kontakt loodusega, kehale sobiv liikumine, rahulik elukeskkond, head suhted ning oskus korraldada tänast päeva nii, et ka homme oleks hea elada.
10. ja 11. oktoobril Kopra Talus toimunud Täiendmeditsiini Arengufestil pälvis Krautman tunnustuse „Aasta pärimusmeditsiini missiooni kandja“. Aastaid Eesti pärimusmeditsiini, massaaži ja saunakultuuri õpetanud Krautmanile läks tunnustus sügavalt korda, sest valdkonnas südamega tehtud töö ei jõua kuigi sageli laiema avalikkuse tähelepanu alla. „Me ei tee seda tööd selleks, et meid märgataks, kuid ikka on väga tore, kui seda tehakse,“ sõnas Krautman. „Meie valdkonnas ei juhtu sageli, et inimesed saavad sellise tunnustuse osaliseks.“
Pärimust hakatakse märkama alles siis, kui see hakkab kaduma
Vanad teadmised võivad püsida igapäevaelus nii loomulikult, et inimesed ei oska neid pärimusmeditsiinina määratleda. Ravimtaimetee joomine, teelehe asetamine haavale või saunas käimine võivad olla osa igapäevasest elust, mille tähendusele hakatakse mõtlema alles siis, kui need harjumused ja teadmised hakkavad ununema.
Ravimtaimetee joomine, teelehe asetamine haavale või saunas käimine võivad olla osa igapäevasest elust, mille tähendusele hakatakse mõtlema alles siis, kui need harjumused ja teadmised hakkavad ununema.
Krautman jõudis selle mõtteni Tais, kui küsis kohalikult õpetajalt, mida tähendab Tai meditsiin, kuid ei saanud ootuspärast ammendavat vastust. Kui inimene kasvab mingi teadmise sees ning kasutab seda igapäevaselt, võib tal olla keeruline seda eraldiseisva nähtusena kirjeldada. „Me hakkame tavaliselt asjadest rääkima siis, kui need hakkavad ära kaduma. Sageli ei saa me arugi, mis meid tegelikult toidab ja toetab, sest see on olnud kogu aeg meie elu loomulik osa,“ rääkis ta.
“Sageli ei saa me arugi, mis meid tegelikult toidab ja toetab, sest see on olnud kogu aeg meie elu loomulik osa.”
Eesti pärimusmeditsiini ei saa seetõttu määratleda vaid ravimtaimede, saunateraapiate, regilaulu või käeliste praktikate kaudu. Need moodustavad küll olulise osa pärandist, kuid nende taga on laiem arusaam sellest, kuidas inimene oma tervist hoiab, loodusega suhestub ja igapäevaelu korraldab.
Pärimuslik eluviis arvestab ka homse päeva heaoluga
Krautman on naljatamisi öelnud, et Eesti pärimusmeditsiini alus on mõnu, kuid selle sõna taga peitub tema jaoks sügavam tähendus. Kui inimene tunneb oma tegevuses rahulolu ning valib eluviisi, mis ei tööta pidevalt tema enda vajadustele vastu, on tal lihtsam oma tervist ja jõuvarusid hoida. „Mõnu tähendab, et teen oma tänaseid tegusid nii, et homne päev oleks parem. Selles on väga sügav sisu ning just see on kogu pärimuse üks olulisemaid aluseid.“
Kui inimene tunneb oma tegevuses rahulolu ning valib eluviisi, mis ei tööta pidevalt tema enda vajadustele vastu, on tal lihtsam oma tervist ja jõuvarusid hoida.
Tervise hoidmine ei koosne ainult eraldi praktikatest, mille jaoks tuleb leida kindel aeg ja koht. Sama oluline on see, kuidas inimene liigub, puhkab, suhtleb, oma keha kuulab ning igapäevaseid otsuseid teeb. Krautman alustab hommikuid kehaliste ja vaimsete harjutustega, kasutab häälepraktikaid ning elab maal, sest rahulik keskkond sobib tema närvisüsteemile paremini.
Maal elamine pole seejuures ainus võimalus pärimuslikult või tervist toetavalt elada, vaid veelgi olulisem on tunda ära, millist keskkonda inimene vajab ning millised harjumused aitavad tal tasakaalu hoida ka kiire elutempo keskel.
Elav saunapärimus muutub koos ajaga
Saunakultuuriga kasvas Krautman kokku juba lapsepõlves, sest tema sünnikodus oli saun alati olemas. Kui taluhoone maha põles, ehitati esimesena üles just saun, mis näitas selle koha tähtsust pere igapäevaelus. Alles hiljem, kolides elama paika, kus sauna enam polnud, tundis ta, kui oluline osa oli sellest kujunenud.
Igatsus viis Krautmani saunatraditsioone põhjalikumalt uurima ning peagi sai talle selgeks, et sellest, et saunast üksnes rääkida, ei piisa, sest inimesed tahavad kogeda, kuidas vanasti saunas käidi, milliseid kombeid järgiti ning miks üht või teist tegevust oluliseks peeti. „Tegin rännaku ajas, rääkides sellest, mida vanasti saunas tehti ja miks seda tehti. Hiljem on nende teadmiste põhjal sündinud palju erinevaid saunarituaale,“ kirjeldas Krautman.
Tänapäevastesse saunaelamustesse ja saunateatrisse suhtub Krautman avatud meelega, kuigi eristab pärimuslikku sauna ja meelelahutuslikku kogemust. Suitsusauna või puuküttega sauna kujundavad tema sõnul saunahing, kombed ja tegevused, mis on põlvest põlve edasi kandunud, samal ajal kui suurtes spaades korraldatavad programmid täidavad teistsugust eesmärki.
„Spaades tehtavad programmid võivad olla väga toredad ning inimestele palju rõõmu pakkuda. Oluline on lihtsalt teha vahet, millal räägime pärimuslikust saunast ja millal kaasaegsest elamusest,“ selgitas ta.
„Pärimus ei tohi jääda pärimusse, vaid peab jõudma tänapäeva.”
Uued vormid ei ohusta pärimust seni, kuni nende kõrval säilib teadmine algupärastest kommetest ja nende tähendusest. Krautman peab loomulikuks, et inimesed kohandavad saadud teadmisi enda järgi, sest elav pärimus peab muutuma koos ajaga. „Pärimus ei tohi jääda pärimusse, vaid peab jõudma tänapäeva. Muidu küsivad tulevased põlved, mida meie omal ajal tegime.“
Krautman soovitab tervise hoidmiseks rohkem looduses viibida
Kui valida kõigi õpetatud meditatsioonide ja tervisepraktikate seast ainult üks, soovitab Krautman minna loodusesse. „Mine loodusesse ja lihtsalt ole. Vaata voolavat vett või lõkketuld, kuula, kuidas vihm lehtedele langeb,“ soovitas ta.
Looduses veedetud aeg annab võimaluse eemalduda igapäevasest mürast, aeglustada tempot ning pöörata tähelepanu sellele, mis jääb kiirustades märkamata. Just sellist lihtsust kannab endas ka Krautmani kirjeldatud pärimuslik mõtteviis, milles tervise hoidmine ei alga erakorralisest sekkumisest, vaid inimese igapäevasest suhtest iseenda ja ümbritseva maailmaga.
Mis on TAM Nõukoda?
Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda ehk TAM Nõukoda koondab valdkonna erialaliite, ühendusi ja koole ning esindab täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkonda suhetes riigi ja meediaga. Nõukoda koordineerib erialase info levitamist, aitab ühtlustada koolituste kvaliteeti ning korraldab kutse andmist ja terapeutide oskuste hindamist.
TAM Nõukoja eesmärk on toetada inimeste teadlikkust oma tervisest ning aidata kaasa sellele, et täiend- ja alternatiivmeditsiini teenused oleksid professionaalsed, kvaliteetsed ja turvalised. Liikmesorganisatsioonide kaudu on nõukojas esindatud muu hulgas aroomteraapia, refleksoloogia, holistiline regressiooniteraapia, traditsiooniline Hiina ja Tiibeti meditsiin, homöopaatia, Eesti ja Tai loodusteraapia ning Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia.
