Marina Paula Eberth, Holistika Instituudi asutaja ja Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja liige, rõhutab tava- ja täiendmeditsiini koostöö olulisust inimeste tervise toetamisel, eriti ennetuse ja krooniliste probleemide puhul. Täiendmeditsiini valdkonnas on arendatud kutsestandardid, mis aitavad tagada terapeutide ettevalmistuse kvaliteeti ning selgitada pädevuspiire. Eberth toob esile vajaduse tugevama võrgustiku järele erapraksises töötavate terapeutide vahel, et parandada koostööd ja suunamist. Lisaks soovitab ta tasakaalu leidmiseks pöörduda looduse poole ning pöörata tähelepanu enda vajadustele ja sisemistele soovidele. Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda koordineerib valdkonna tegevust, toetades kvaliteetsete ja turvaliste teenuste pakkumist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Ägedate haiguste, traumade ja operatsioonide korral on tänapäeva meditsiini võimalused asendamatud, kuid inimeste tervise toetamine hõlmab ka ennetust, krooniliste probleemidega toimetulekut ning enda vajaduste varasemat märkamist. Holistika Instituudi asutaja ja juhataja ning Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse liige Marina Paula Eberth unistab tervishoiust, kus tava- ja täiendmeditsiini spetsialistid kasutavad oma tugevusi koostöös ning inimene jõuab sobiva abini enne, kui tervisemure on süvenenud.
10. ja 11. oktoobril Kopra Talus toimunud Täiendmeditsiini Arengufestil pälvis Eberth tunnustuse „Täiend- ja alternatiivmeditsiini südamega panustaja“. Aastakümneid holistilise maailmavaate ja regressiooniteraapia arendamisse panustanud Eberth tunnistas, et viimastel aastatel on ta oma töö mõju senisest rohkem tunnetanud, sest tema juurde leiavad tee ka võõrad inimesed, kes räägivad Holistika Instituudi koolitustest või teraapiast saadud kogemustest.
“Kui täiesti võõrad inimesed ütlevad, et instituudi koolitused või teraapia on kedagi aidanud, teeb see südame soojaks.”
„Olen aastakümneid teinud oma tööd sama suure südamega nagu praegu, kuid tunnustus on hakanud tulema alles viimastel aastatel. Kui täiesti võõrad inimesed ütlevad, et instituudi koolitused või teraapia on kedagi aidanud, teeb see südame soojaks,“ rääkis Eberth.
Tava- ja täiendmeditsiini koostöö võimaldaks kasutada mõlema tugevusi
Eberth kirjeldas oma artiklis „Unistus sillast“ tulevikku, kus tava- ja täiendmeditsiin ei tegutse teineteisest eraldatuna, vaid otsivad võimalusi inimese tervise toetamiseks koostööd teha. Kui tavameditsiini tugevus avaldub eriti selgelt ägedate haiguste ravis, kirurgias, diagnostikas ja ravimite kasutamises, siis täiendmeditsiin võiks pakkuda rohkem tuge ennetuses, taastumisel ja pikaajaliste tervisemuredega toimetulekul.
„Minu suur unistus on, et ühel päeval teevad tava- ja täiendmeditsiin omavahel koostööd, sest mõlemal poolel on oma tugevused,“ sõnas Eberth. „Tänapäeva operatsioonid ja ravivõimalused on imelised, kuid meie oluline töö on ennetus, et inimesed julgeksid abi otsida juba enne tõsisema terviseprobleemi tekkimist.“
„Tänapäeva operatsioonid ja ravivõimalused on imelised, kuid meie oluline töö on ennetus, et inimesed julgeksid abi otsida juba enne tõsisema terviseprobleemi tekkimist.“
Sellise koostöö tekkimise aega ei oska Eberth ennustada, kuid peab oluliseks, et mõlemad pooled õpiksid teineteise võimalusi paremini tundma. Koostöö vajab selgeid pädevuspiire ja kvaliteedinõudeid, et inimene teaks, millise murega pöörduda arsti ning millal sobiva ettevalmistusega täiendmeditsiini spetsialisti poole.
Krooniliste terviseprobleemidega inimesed vajavad rohkem valikuvõimalusi
Täiendmeditsiini poole pöörduvad sageli inimesed, kelle tervisemure on kestnud kaua ning kes otsivad tavapärase ravi kõrvale täiendavaid võimalusi oma enesetunde ja igapäevase toimetuleku toetamiseks. Eberthi sõnul on aastatega lisandunud ka kliente, kes on jõudnud tema juurde perearsti soovitusel. „Perearstide juures käib palju krooniliste terviseprobleemidega inimesi ning igal aastal jõuab minu juurde rohkem neid, kellel on soovitatud proovida ka teistsugust lähenemist,“ märkis ta.
Eberth soovib, et selline koostöö kujuneks juhuslike soovituste asemel selgemaks ja läbimõeldumaks. See eeldab, et tervishoiutöötajatel oleks piisavalt teavet täiendmeditsiini erialade, praktikute väljaõppe ja teenuste piiride kohta, terapeudid aga oskaksid ära tunda olukorrad, kus inimene vajab kindlasti arstiabi.
Täiendmeditsiini kvaliteeti aitavad hoida ühtsed kutsestandardid
TAM Nõukoja üheks oluliseimaks ülesandeks on kujundada kutsestandardeid, mille alusel saab hinnata terapeutide ettevalmistust ja kutsealaseid oskusi. Pärast varasema riikliku kutsestandardi aegumist otsustas nõukoda valdkonna kvaliteedisüsteemi arendamisega iseseisvalt jätkata, selle asemel et aastate jooksul tehtud töö kõrvale jätta.
TAM Nõukoja üheks oluliseimaks ülesandeks on kujundada kutsestandardeid, mille alusel saab hinnata terapeutide ettevalmistust ja kutsealaseid oskusi.
Eberth on kutsestandardite koostamisega tegelenud kuus aastat ning nimetab seda keeruliseks, kuid vajalikuks tööks. Koolitaja võib õppekava koostades lähtuda sellest, milliseid teadmisi ta soovib edasi anda, kuid kutsestandardi puhul tuleb täpselt kirjeldada, mida inimene peab oma erialal oskama, kuidas tema pädevust hinnatakse ning millise vastutuse ta kliendiga töötades võtab.
„Kui räägime elukutsest, peab mõtlemine olema kompetentsipõhine: mida terapeut teeb ja mida ta oskab,“ selgitas Eberth. „Oskuste kirjeldamine aitab ka väljaõpet paremini üles ehitada, sest siis on selgem, mida ja kuidas tuleb õpetada.“
Valminud kutsestandardid aitavad muuta terapeutide ettevalmistuse nähtavamaks nii klientidele kui ka teistele spetsialistidele.
Valminud kutsestandardid aitavad muuta terapeutide ettevalmistuse nähtavamaks nii klientidele kui ka teistele spetsialistidele. Ühtlasi annavad need erialaorganisatsioonidele võimaluse kokku leppida, millised teadmised, praktilised oskused ja eetilised põhimõtted peavad kutse saamiseks olema omandatud.
Erapraksises töötavad terapeudid vajavad tugevamat võrgustikku
Arengufestil tõusid kvaliteedi kõrval esile praktikute omavahelised sidemed, sest erapraksises töötades vastutab terapeut oma töö eest enamasti üksi. Tugevam võrgustik võimaldaks eri erialade esindajatel üksteise teadmisi paremini tundma õppida, kogemusi vahetada ning vajaduse korral suunata inimene edasi spetsialisti juurde, kelle lähenemine vastab tema vajadustele.
„Koos oleme tugevamad, kuid võrgustiku väärtus ei seisne ainult ühtekuuluvuses. Meie erialad on erinevad ning aitame inimesi erineval viisil, mistõttu võib koostööst sündida kliendile terviklikum tugi,“ rääkis Eberth.
„Koos oleme tugevamad, kuid võrgustiku väärtus ei seisne ainult ühtekuuluvuses. Meie erialad on erinevad ning aitame inimesi erineval viisil, mistõttu võib koostööst sündida kliendile terviklikum tugi.“
Festivali rühmatöödes arutasid praktikud, kuidas võiks eri erialade koostöö tegelikkuses toimida ning millistel juhtudel oleks mõistlik kaasata teise väljaõppega spetsialist. Selline võrgustik aitaks vähendada olukordi, kus terapeut püüab vastata küsimustele, mis jäävad tema enda pädevusest väljapoole, ning muudaks suunamise kliendi jaoks lihtsamaks.
Eneseotsingutel aitab tasakaalu taastada ka loodus
Holistika Instituudi koolitus „Aasta iseendale“ on loodud inimestele, kes on oma elus juba palju saavutanud, kuid tunnevad sellest hoolimata, et senine töö, elukorraldus või valitud suund ei paku enam rahulolu. Koolitusel pööratakse tähelepanu inimese vajadustele, sisemistele soovidele ja küsimustele, mida kiire igapäevaelu sageli tagaplaanile lükkab.
Muutus ei tähenda alati uut elukutset või kogu senise elu ümberkorraldamist. Mõnikord vajab inimene selgemat arusaamist sellest, millised tegevused, suhted ja valikud annavad talle energiat ning millised on muutunud koormavaks või kaotanud varasema tähenduse.
Mõnikord vajab inimene selgemat arusaamist sellest, millised tegevused, suhted ja valikud annavad talle energiat ning millised on muutunud koormavaks või kaotanud varasema tähenduse.
Kui pikemaks koolituseks või teraapiaks pole parasjagu võimalust, soovitab Eberth leida aega looduses viibimiseks. Jalutuskäik metsas ei nõua erilist ettevalmistust ning annab võimaluse eemalduda mõneks ajaks igapäevasest infovoost, liikumisest ja kohustustest. „Loodus on Eesti praktika. Ühendus loodusega ja jalutuskäik looduses aitavad tasakaalu leida. Meil on elusloodust õnneks palju ning mida metsikum ja algupärasem see on, seda parem.“
Looduses viibimine annab Eberthi sõnul võimaluse tempot aeglustada, hingamist märgata ja enda mõtetega taas kontakti saada. Sama lihtsat võimalust soovitab ta proovida kõigil, kes tunnevad, et igapäevane pinge on muutnud enda vajaduste kuulamise keeruliseks.
Mis on TAM Nõukoda?
Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda ehk TAM Nõukoda koondab valdkonna erialaliite, ühendusi ja koole ning esindab täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkonda suhetes riigi ja meediaga. Nõukoda koordineerib erialase info levitamist, aitab ühtlustada koolituste kvaliteeti ning korraldab kutse andmist ja terapeutide oskuste hindamist.
TAM Nõukoja eesmärk on toetada inimeste teadlikkust oma tervisest ning aidata kaasa sellele, et täiend- ja alternatiivmeditsiini teenused oleksid professionaalsed, kvaliteetsed ja turvalised. Liikmesorganisatsioonide kaudu on nõukojas esindatud muu hulgas aroomteraapia, refleksoloogia, holistiline regressiooniteraapia, traditsiooniline Hiina ja Tiibeti meditsiin, homöopaatia, Eesti ja Tai loodusteraapia ning Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia.
