Artikkel käsitleb tugeva emotsiooni tekkimisel kiirete automaatreaktsioonide vältimise olulisust, rõhutades teadliku pausi võimet emotsioonide mõtestamiseks ja teadlikuks tegutsemiseks. Maria Baydar toob esile terapeutide koostöö vajalikkuse ning täiendmeditsiini valdkonna korrastamise tähtsuse, et tagada teenuste kvaliteet ja klientide turvalisus. Samuti tutvustatakse Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda (TAM Nõukoda) rolli valdkonna koordineerimisel ja kvaliteedi ühtlustamisel. Baydar valmistub jätkama vaimse tervise magistriõpinguid Inglismaal, et täiendada oma praktilisi teadmisi ja metoodikat. Artiklis rõhutatakse, et emotsioonidega toimetulek nõuab teadlikkuse ja oskuste pidevat arendamist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tugeva emotsiooni ajal võib reaktsioon sündida kiiremini, kui inimene jõuab mõista, mis temaga tegelikult toimub. Kurbus võib muutuda vihaks, viha omakorda raevuks ning mõni hetk hiljem on öeldud või tehtud midagi, mida rahulikumas seisundis oleks soovitud vältida. Koolitaja ja praktilise psühholoogia strateeg Maria Baydar soovitab õppida märkama tunnetamise ja tegutsemise vahele jäävat hetke, sest just seal tekib võimalus valida, kuidas olukorrale vastata.
„Enamik inimesi tunneb ja reageerib kohe. Nad ei peatu, mõtesta toimuvat ega anna endale aega otsustada, mida edasi teha,“ rääkis Baydar. Teadlik paus ei tähenda emotsiooni eitamist või allasurumist, vaid aitab selle läbi tunnetada ning vältida automaatset reaktsiooni, mille tagajärjed ei pruugi vastata inimese tegelikele soovidele.
Teadlik paus ei tähenda emotsiooni eitamist või allasurumist, vaid aitab selle läbi tunnetada ning vältida automaatset reaktsiooni, mille tagajärjed ei pruugi vastata inimese tegelikele soovidele.
GoodNews vestles Baydariga 10. ja 11. oktoobril Kopra Talus toimunud Täiendmeditsiini Arengufestil, mis tõi kokku erinevate teraapiavaldkondade praktikud, koolitajad ja täiendmeditsiini arengusse panustavad inimesed.
Terapeudid vajavad omavahelist koostööd ja tuge
Arengufesti väärtus seisneb Baydari sõnul võimaluses tugevdada valdkonnas tegutsevate inimeste koostööd. Terapeudi töö võib olla üksildane, sest spetsialist kohtub inimestega sageli just siis, kui nad läbivad oma elu keerulisemaid perioode, ning puutub igapäevaselt kokku murede ja raskete kogemustega.
„Me näeme inimesi enamasti siis, kui nad on oma kõige halvemas kohas, mitte siis, kui neil läheb hästi. Seetõttu saame oma tööle üsna vähe vahetut tunnustust ning vajame omavahelist suhtlust ja ühendust, et mitte jääda üksi,“ rääkis Baydar.
Kuigi terapeuditöös on palju ilu ja võimalusi inimest toetada, nõuab see spetsialistilt valmisolekut olla kohal ka keeruliste tunnete, elusündmuste ja isiklike lugude juures. Kolleegidega suhtlemine annab võimaluse kogemusi jagada, oma tööd mõtestada ning leida tuge olukordades, mida üksi kanda võib olla raske. „Koos on parem ja koos on kergem,“ lisas ta.
Koos on parem ja koos on kergem.
Valdkonna korrastamine muudab abi otsimise turvalisemaks
Täiendmeditsiini valdkonna areng eeldab lisaks koostööle ka kokkuleppeid, mis aitavad hoida teenuste kvaliteeti ja klientide turvalisust. Erinevate praktikate, väljaõpete ja nimetuste rohkus võib muuta abi otsiva inimese jaoks keeruliseks arusaamise, millise ettevalmistusega spetsialisti poole ta pöördub ning millist tuge on sellelt teenuselt võimalik oodata.
„Oluline on, et kliendil oleks turvaline ja abivajaja teaks, kuhu võib pöörduda. Praegu on valdkonnas palju segadust ning seetõttu vajab ka täiendmeditsiin selgemaid kokkuleppeid ja regulatsiooni,“ selgitas Baydar.
Selgem süsteem võimaldab inimesel teha teadlikumaid valikuid ning annab professionaalse ettevalmistusega praktikutele võimaluse oma pädevust paremini näidata.
TAM Nõukoja tegevus aitab koondada erialaorganisatsioone ja koole, ühtlustada koolituste kvaliteeti ning kujundada raamistikku, mille alusel saab hinnata spetsialistide ettevalmistust. Selgem süsteem võimaldab inimesel teha teadlikumaid valikuid ning annab professionaalse ettevalmistusega praktikutele võimaluse oma pädevust paremini näidata.
Vaimse tervise magistriõpingud viivad Baydari Inglismaale
Baydar valmistub jätkama õpinguid Inglismaal vaimse tervise magistriõppes. Õppekava juures kõnetab teda eelkõige praktiline suunitlus, mis võimaldab siduda uued teaduslikud teadmised senise töö ja õpetamiskogemusega. „Soovin oma kogemusi täiendada ning valitud õppekava on väga praktiline. See sobib hästi kokku sellega, mida ma juba teen ja oma koolis edasi õpetan. Erinevad teaduslikud vaatenurgad aitavad ka senist õppekava edasi arendada.“
Oma töös kasutab Baydar mõistet „psühhotehnik“, millega tähistab psühholoogilisi tehnikaid valdavat spetsialisti, kes toetab igapäevaelulisi raskusi läbivaid inimesi, kuid ei tegele meditsiinilist sekkumist vajavate seisunditega. Selline eristus aitab tema õpetatavas metoodikas määratleda spetsialisti pädevuse ja töö piirid.
Psühhotehniku ülesanne võib olla inimese toetamine olukordades, kus ta soovib paremini mõista oma reaktsioone, tulla toime keeruliste emotsioonidega või õppida teadlikumalt käituma, kuid vajaliku abi valikul tuleb alati lähtuda inimese tegelikust seisundist ja spetsialisti ettevalmistusest.
Kriisihetkel võtavad sageli võimust harjumuspärased reaktsioonid
Kuigi inimestel on tänapäeval rohkesti teadmisi hingamisest, eneseregulatsioonist ja emotsioonidega toimetulekust, ei pruugi need oskused keerulisel hetkel automaatselt meenuda. Kriisiolukorras käivituvad sageli varasemast tuttavad reageerimisviisid, mida kirjeldatakse võitlemise, põgenemise või tardumisena.
„Kui tekib kriis, aktiveeruvad kõige paremini selgeks õpitud mehhanismid, mis ei pruugi olla inimesele kõige toetavamad. Need on baasreaktsioonid, mis on aidanud meil kunagi hakkama saada, kuid teistsuguse käitumise valimine nõuab teadlikkuse järjepidevat treenimist,“ selgitas Baydar.
Praktilise psühholoogia eesmärk on harjutada oskust märgata oma sisemist seisundit enne, kui see hakkab tegevust juhtima.
Praktilise psühholoogia eesmärk on harjutada oskust märgata oma sisemist seisundit enne, kui see hakkab tegevust juhtima. Inimene ei pea loobuma vihast, kurbusest või hirmust, kuid ta saab õppida nende tunnetega viibima nii, et järgmine samm sünnib teadlikust otsusest.
Peatumine annab võimaluse ära tunda, mis emotsiooni taga peitub. Mõnikord võib viha osutada vajadusele seada piir, kurbus anda märku millestki olulisest ilmajäämisest ning soov põgeneda näidata, et olukord on muutunud liiga koormavaks. Kui tunne jõutakse enne reageerimist läbi mõtestada, saab valida käitumise, mis kaitseb nii inimest ennast kui ka tema suhteid.
Peatumine loob võimaluse valida teadlikum reaktsioon
Peatumine annab võimaluse ära tunda, mis emotsiooni taga peitub.
Kõige lihtsama igapäevase praktikana soovitab Baydar kasutada küsimust, mis tuletab keerulisel hetkel meelde vajadust peatuda: „Kuidas ma saan selle olukorra praegu enda kasuks tööle panna?“
Küsimus võiks olla kirjutatud nähtavale kohale, et see meenuks ka siis, kui emotsioon on tugev ning tavapärased reaktsioonid hakkavad juhtimist üle võtma. Esimene samm on siiski paus, sest ärritunud seisundist tegutsemine võib tuua kaasa sõnu ja otsuseid, mida inimene tegelikult ei soovi. „Kõigepealt peame ennast kuidagi peatama. Me ei saa minna edasi sama seisundi, metsikuse ja mõtlematusega, sest siis sünnivad ka tulemused, mida me tegelikult ei taha,“ sõnas Baydar.
Peatumisele järgnev küsimus suunab tähelepanu sellelt, mis läks valesti, võimalusele olukorraga teadlikumalt toime tulla. Vastus ei pea saabuma kohe, kuid juba küsimuse esitamine aitab luua emotsiooni ja tegevuse vahele ruumi, milles saab automaatse reaktsiooni asemel sündida läbimõeldud valik.
Mis on TAM Nõukoda?
Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda ehk TAM Nõukoda koondab valdkonna erialaliite, ühendusi ja koole ning esindab täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkonda suhetes riigi ja meediaga. Nõukoda koordineerib erialase info levitamist, aitab ühtlustada koolituste kvaliteeti ning korraldab kutse andmist ja terapeutide oskuste hindamist.
TAM Nõukoja eesmärk on toetada inimeste teadlikkust oma tervisest ning aidata kaasa sellele, et täiend- ja alternatiivmeditsiini teenused oleksid professionaalsed, kvaliteetsed ja turvalised. Liikmesorganisatsioonide kaudu on nõukojas esindatud muu hulgas aroomteraapia, refleksoloogia, holistiline regressiooniteraapia, traditsiooniline Hiina ja Tiibeti meditsiin, homöopaatia, Eesti ja Tai loodusteraapia ning Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia.
