Investeerimisklubi ja Investeerimisfestivali ülesehitamise juures õppis Tõnis-Denis Merkuljev, et inimeste ühendamiseks ei piisa heast vaid ideest ega tugevast programmist, sest sama palju loevad siiras hoolimine, järjepidev töö ning detailid, mis kujundavad osaleja tervikliku kogemuse. Neid teadmisi rakendab ta nüüd Tallinnas ja Tartus tegutseva krevetipõhise tänavatoidubrändi Tailbite’s arendamisel, kus täiesti uue valdkonnaga kaasnevad õppetunnid põimuvad varasema ettevõtluskogemuse, rahvusvaheliste ambitsioonide ja sooviga luua midagi, millel oleks inimeste jaoks päris väärtus.

Kuigi investeerimisfestival ja tänavatoidubränd võivad esmapilgul tunduda täiesti erinevate ettevõtmistena, ühendab neid Merkuljevi jaoks inimeste ümber loodav kogemus. Kui festivali puhul kujuneb see laval toimuva, korralduse ja osalejate omavaheliste kohtumiste kaudu, siis toidubrändis sünnib tervik tootest, teenindusest, keskkonnast ja emotsioonist, mis inimesele kohtumisest ettevõttega kaasa jääb.

„Investeerimisklubi ja Investeerimisfestivali loomine õpetas mulle, kuidas ehitada ettevõtmist inimese ja tema arengu ümber. Investeerimine oli ühine huvi, mis inimesed kokku tõi, kuid meie ülesanne oli luua selle ümber kvaliteetne sisu ja kogemus, mis aitaks neil edasi liikuda ning annaks põhjuse uuesti osaleda,“ räägib Merkuljev.

Investeerimine oli ühine huvi, mis inimesed kokku tõi, kuid meie ülesanne oli luua selle ümber kvaliteetne sisu ja kogemus, mis aitaks neil edasi liikuda ning annaks põhjuse uuesti osaleda.

Kogukond sünnib siis, kui inimene tunneb, et temast hoolitakse

Merkuljevi sõnul ei muuda ühine huvi inimeste gruppi veel kogukonnaks. Püsivam side saab tekkida siis, kui inimene tajub, et teda nähakse enama kui osaleja, kliendi või numbrina ning talle soovitakse siiralt head. „Kogukonnal peab olema hing. Inimene peab tundma, et tema arengut päriselt toetatakse ja talle luuakse väärtust iga kord, kui ta ettevõtmisega kokku puutub. Kui inimesed saavad kogukonnast palju, tekib neil soov ka ise panustada ja seda koos edasi kasvatada,“ selgitab ta.

Püsivam side saab tekkida siis, kui inimene tajub, et teda nähakse enama kui osaleja, kliendi või numbrina ning talle soovitakse siiralt head.

Selline koosloomine eeldab, et ettevõtmise keskmes ei oleks ühe inimese tähtsus, vaid ühine eesmärk ja inimesed, kelle jaoks midagi luuakse. Hea idee võib anda esimese tõuke ja äratada huvi, kuid selle kasv sõltub neist, kes sellesse usuvad, kaasa tulevad ning oma teadmiste, töö ja energiaga panustavad.

„Üksinda suuri asju ei tee. Inimesed tunnetavad üsna hästi, kas midagi luuakse siirast soovist väärtust pakkuda või on ettevõtmise eesmärk peamiselt kellegi ego esile tõsta. Kui idee taga on päris missioon, kogunevad selle ümber inimesed, kes tahavad samuti kaasa aidata.“

Kui idee taga on päris missioon, kogunevad selle ümber inimesed, kes tahavad samuti kaasa aidata.

Varasemad kogemused annavad uuele ettevõtmisele tugevama lähtekoha

Merkuljev tegutseb endiselt investeerimismaailmas ja teeb investeeringuid oma väikese varahaldusettevõtte kaudu, kuid Tailbite’s pakub talle võimalust ühendada ettevõtlusega ka suhtlemine, loomingulisus, tootearendus ja tervikliku brändikogemuse kujundamine. Üks peamisi ajendeid tänavatoidumaailma sisenemiseks oli soov panna ennast proovile ettevõtmisega, millel võiks tulevikus olla potentsiaali kasvada Eestist kaugemale.

„Olen alati tahtnud luua midagi ägedat ja rahvusvahelise ambitsiooniga. Tailbite’s võimaldab ühendada toote, brändi, inimeste kogemuse, loovuse ja ettevõtluse ning vaadata pikemas plaanis, milliseid uusi võimalusi võib toimiva ärimudeli ümber tekkida.“

Tailbite’s võimaldab ühendada toote, brändi, inimeste kogemuse, loovuse ja ettevõtluse ning vaadata pikemas plaanis, milliseid uusi võimalusi võib toimiva ärimudeli ümber tekkida.

Uues tegevusvaldkonnas alustamine nõuab korraga julgust ja alandlikkust – valmisolekut esimene samm teha, kuid ka tunnistada, et kõiki vastuseid veel ei ole. Samas ei tähenda uus valdkond Merkuljevi sõnul tingimata nullist alustamist, sest varasemad kogemused, teadmised ja tehtud vead liiguvad ettevõtjaga kaasa.

Investeerimisklubi ja teiste ettevõtmiste kaudu on ta kokku puutunud kogukonna ja brändi loomise, turunduse, tootearenduse, finantsjuhtimise ning administratiivse tööga. Need kogemused on kujundanud tervikpildi, mis aitab uue ettevõtte erinevaid osi omavahel siduda ja igas arenguetapis olulisemale keskenduda.

„Varasemast kogemusest on tekkinud justkui kaart, mille järgi liikuda. Mõne asja mõistmiseni jõudmine võttis esimestes ettevõtmistes aastaid, kuid nüüd oskan juba alguses mõelda, millist kogemust inimesele loome, kuidas seda järjepidevalt pakkuda ja milline korraldus peab seda toetama.“

Kogemusest hoolimata tuleb ka uuele ettevõtmisele kasvamiseks aega anda. Merkuljev võrdleb seda väikeste kivide ladumisega: igapäevane töö ei pruugi alati pakkuda kiiret või nähtavat tulemust, kuid just neist väikestest sammudest kujuneb aja jooksul tugevam tervik.

Igapäevane töö ei pruugi alati pakkuda kiiret või nähtavat tulemust, kuid just neist väikestest sammudest kujuneb aja jooksul tugevam tervik.

Ettevõtte käekäiku mõjutab ka asutaja oskus ennast hoida

Alustava ettevõtte käekäiku mõjutavad Merkuljevi sõnul paljud näiliselt väikesed otsused, millest osa ei puuduta otseselt toodet, turundust ega müüki. Eriti üksi alustades sõltub ettevõtte rütm suuresti sellest, millises füüsilises, emotsionaalses ja vaimses seisundis on selle eestvedaja.

„Kui asutajal pole jõudu või ta on sisemiselt raskes kohas, on keeruline ka ettevõtmist edasi viia ja teisi kaasa kutsuda. Seetõttu on söömine, liikumine ja enda tasakaalu hoidmine väga praktiline osa ettevõtte ehitamisest, mitte midagi sellest eraldiseisvat,“ leiab ta.

Meeskonna kasvades lisandub sellele läbipaistva suhtluse tähtsus. Inimestel peab olema ühine arusaam, kuhu liigutakse, millises seisus ettevõte parasjagu on ning millised raskused vajavad lahendamist. Kui räägitakse üksnes õnnestumistest ja keerulisemad küsimused jäetakse kõrvale, võivad meeskonnaliikmed hakata tegutsema erinevate eelduste järgi.

Inimestel peab olema ühine arusaam, kuhu liigutakse, millises seisus ettevõte parasjagu on ning millised raskused vajavad lahendamist.

„Oluline on rääkida ausalt ka sellest, mis ei lähe plaani järgi, mida me veel ei oska ja kus vajame abi. Selline avatus muudab koostöö lihtsamaks ning aitab luua usaldust, mida on keerulistel perioodidel eriti vaja.“

Merkuljev on enda sõnul tegelenud teadlikult enesearenguga ligikaudu 15 aastat ning selle aja jooksul on tema ümber kujunenud inimesed, kellega saab rääkida ka kahtlustest, raskustest ja teemadest, mida ettevõtja ei pruugi ise parasjagu selgelt näha. Usaldusväärsed suhted ei teki üksnes kriisi saabudes, vaid vajavad igapäevast tähelepanu, huvi ja vastastikust tuge.

Ebaõnnestumised on õpetanud oma motiive ausamalt vaatama

Tagasi vaadates seostab Merkuljev oma suuremaid ebaõnnestumisi perioodidega, mil soov ennast tõestada hakkas ettevõtmise tegelikust eesmärgist rohkem ruumi võtma. Soov paista suuremana või rõhutada enda tähtsust võib küll anda tegutsemiseks ajutist energiat, kuid pikemas plaanis muudab see otsused tema kogemusel hapramaks.

Soov paista suuremana või rõhutada enda tähtsust võib küll anda tegutsemiseks ajutist energiat, kuid pikemas plaanis muudab see otsused hapramaks.

„Olen pidanud endalt küsima, miks ma midagi teen – kas tahan päriselt väärtust luua või ootan selle kaudu eelkõige tunnustust. Edu keskel ei pruugi neid küsimusi endale esitada, kuid raskemad kogemused toovad need väga selgelt nähtavale,“ tõdeb ta.

Aastatega on tema suhtumine nii ettevõtlusse kui ka koostöösse muutunud alandlikumaks. Kui noorena andsid hoogu julgus ja tugev isiklik ambitsioon, siis praegu peab ta üha olulisemaks oskust märgata inimesi, mõista enda vastutust ning hinnata seda, mida suudetakse koos luua.

„Minu ambitsioonist üksi ei piisa. Oluline on, mida teised inimesed sellest kogemusest saavad ning kas meie loodud väärtused väljenduvad ka selles, kuidas koos töötame, üksteist kohtleme ja klientidega suhtleme.“

Kui ettevõtmine ei arene loodetud tempos, aitab Merkuljevil tulla tagasi praegusesse hetke ja eristada tegelikku probleemi mõtetest, mis on selle ümber tekkinud. Tema jaoks toetavad seda meditatsioon, hingamine, jooga, trenn ja jooksmine, mis aitavad pingest eemalduda ning olukorda rahulikuma pilguga hinnata.

„Mõte, et asjad ei liigu piisavalt kiiresti, on sageli minu enda hinnang või võrdlus millegi välisega. Rahulikumas seisundis näen paremini, mida on päriselt vaja teha, ja suudan leppida ka sellega, et mõni asi vajab küpsemiseks rohkem aega.“

AI saab tööd lihtsustada, kuid vastutus jääb inimesele

Üks ettevõtte arendamisega kaasnevaid õppimiskohti on olnud tehisintellekti süsteemsem kasutamine ettevõtte igapäevatöös. Merkuljevi sõnul saab AI olla abiks info koondamisel, kirjavahetuse läbitöötamisel, vastuste ettevalmistamisel, dokumentide ja tööjuhiste korrastamisel ning erinevate andmete analüüsimisel.

Näiteks võib tehisintellekt aidata pikast kirjavahetusest välja tuua, milles on juba kokku lepitud, millised küsimused on veel vastuseta ja mida tuleks järgmisena teha. Kasuliku tulemuse eelduseks on aga piisav kontekst: AI peab teadma, millega ettevõte tegeleb, millised on selle väärtused ja tööpõhimõtted ning milliseid kokkuleppeid on varem tehtud.

„Püüan liikuda protsessipõhisema kasutamise poole, et iga ülesande puhul ei peaks kõike algusest peale selgitama. Mida paremini on ettevõtte kontekst ja tööprotsessid kirjeldatud, seda sisulisemalt saab AI igapäevast tööd toetada,“ selgitab Merkuljev.

Samal ajal peab ta oluliseks, et tehnoloogia kasutamisega ei antaks ära inimese vastutust. AI võib analüüsida, infot korrastada ja tegevusi ette valmistada, kuid inimene peab määrama selle töö piirid, kontrollima tulemust ning langetama olulised otsused.

„AI on töövahend. Kui mina olen autoroolis ja põhjustan õnnetuse, ei saa ma öelda, et auto tegi seda. Samamoodi vastutan mina selle eest, kuidas tehisintellekti kasutan. Inimesi, raha või olulisi kokkuleppeid puudutavaid otsuseid ei jätaks ma AI-le iseseisvalt teha.“

Merkuljev usub, et tehisintellekti võimekuse kasv muudab empaatia, kohalolu ja usaldusliku koostöö veelgi väärtuslikumaks. AI võib aidata mõtteid korrastada ja emotsioone sõnastada, kuid inimese enda kogemust, tunnet ja suhet teise inimesega see ei asenda.

„Kui lasen teksti lihtsalt valmis kirjutada ja saadan selle edasi, võib see olla ladus, kuid sealt võib puududa minu hääl ja see, mida ma päriselt tunnen. AI saab aidata mõttele selgema vormi anda, kuid kogemuse, emotsiooni ja inimlikkuse pean sellesse tooma mina. Inimesed tajuvad, kas nende vastas on keegi, kes päriselt kuulab ja hoolib.“

Tegutsemine loob energia järgmisteks sammudeks

Ettevõtlus tähendab Merkuljevi jaoks praegu eneseteostust ja võimalust luua väärtust, mis ulatub isiklikust edust kaugemale. Kuigi majanduslik heaolu ja kasv on talle endiselt tähtsad, kõnetab teda järjest enam võimalus toetada inimesi, kujundada ettevõtte kultuuri ning tuua maailma midagi uut.

Neile, kellel on hea idee, kuid kes ootavad alustamiseks õiget tunnet või kindlat märki, soovitab ta teha esimese väikese ja nähtava sammu. See võib tähendada ideest kirjutamist, lihtsa veebilehe loomist, esimese katsetuse tegemist või vestlust inimesega, kes võiks kaasa tulla.

„Olen ka ise jäänud ootama, et tekiks õige energia või tunne, kuid sageli tuleb energia alles pärast tegutsema hakkamist. Kui teen esimese sammu, hakkavad tekkima järgmised mõtted, kohtumised ja võimalused. Ideed ei tasu lõputult peas keerutada – sellele tuleb anda esimene kuju ja vaadata, mis edasi sünnib.“

Merkuljevi jaoks ei tähenda ettevõtluses loodav väärtus üksnes head toodet, kasvavat ettevõtet või uusi töökohti, vaid ka seda, milliseid suhteid ja väärtusi ettevõtmise kaudu kujundatakse. Sama põhimõte, millest ta lähtub kogukondade ja meeskondade loomisel, ulatub tema jaoks ettevõtlusest kaugemale: mida rohkem oskavad inimesed üksteist kuulata, mõista ja toetada, seda tugevamaks muutub ka ühiskond nende ümber.

„Minu jaoks on hea uudis see, kui liigume egoismist suurema kaastunde, armastuse ja hoolimise poole. See võib väljenduda väga lihtsas kohtumises või vestluses – kui tekib päris empaatia ja mõistmine ning inimesed hakkavad üksteist rohkem hoidma, on maailmas juba midagi paremaks läinud.“