Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas kultuurimälestiseks 15 Eesti merealal paiknevat vähemalt saja aasta vanust laevavrakki, mis on nüüd arheoloogiamälestistena kaitse all. Nende hulka kuuluvad erinevat tüüpi laevad, sealhulgas purjelaevad, hävitaja S31 ja aurulaev, mis asuvad nii sisemeres, territoriaalmeres kui ka majandusvööndis. Vrakid on säilinud ulatuses, mis võimaldab neid kasutada oluliste ajalooallikatena laevaehituse, meresõidu ja merekaubanduse uurimisel. Iga mälestise ümber kehtestatakse kaitsevöönd ning nende kaitse aitab täita Eesti kohustusi UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni raames.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kultuuriminister Heidy Purga tunnistas kultuurimälestiseks 15 Eesti merealal paiknevat vähemalt saja aasta vanust laevavrakki. Arheoloogiamälestisena kaitse alla võetud vrakid on oluline osa Eesti veealusest kultuuripärandist ning annavad väärtuslikku teavet eri ajastute laevaehituse, meresõidu, merekaubanduse ja sõjanduse kohta. Loe edasi
„Veealune kultuuripärand on Eesti muinsuskaitses veel võrdlemisi uus mälestise liik – praegu on meil kaitse all 122 veealust mälestist. Seetõttu on 15 ajaloolise laevavraki lisandumine senisesse nimekirja esinduslik ja tähenduslik täiendus. Ühtlasi annab see võimaluse pidulikult märkida UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni 25. aastapäeva ning rõhutada Eesti pühendumust meie merelise pärandi hoidmisele,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Ühtlasi annab see võimaluse pidulikult märkida UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni 25. aastapäeva ning rõhutada Eesti pühendumust meie merelise pärandi hoidmisele.
Kaitse alla võetud objektide seas on 12 purjelaeva vrakki, hävitaja S31 vrakk, aurulaeva vrakk ja kaubaauriku Success vrakk. Neli neist asuvad sisemeres, üheksa territoriaalmeres ning kaks Eesti majandusvööndis. Kõik vrakid on säilinud ulatuses, mis võimaldab neid kasutada oluliste arheoloogiliste ajalooallikatena.
“Iga laevavrakk on ainulaadne ja taastumatu ajalooallikas, mis annab vahetut teavet omaaegse laevaehituse, merekaubanduse, meresõjanduse ja eluolu kohta sageli sellises ulatuses ja detailsuses, mida kirjalikud allikad ei võimalda. Läänemerele eriomased säilimistingimused on kinkinud meile erakordse veealuse kultuuripärandi. See on väärtus, mille üle võime uhkust tunda, kuid mille hoidmise eest kanname ka vastutust,” sõnas Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio.
Iga laevavrakk on ainulaadne ja taastumatu ajalooallikas, mis annab vahetut teavet omaaegse laevaehituse, merekaubanduse, meresõjanduse ja eluolu kohta sageli sellises ulatuses ja detailsuses, mida kirjalikud allikad ei võimalda.
Veealuse mälestise koosseisu kuuluvad vrakk ja sellega seotud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas eraldunud osad. Lisaks võib vrakki ümbritsev ala olla ühtlasi merehaud. Iga mälestise ümber kehtestatakse 300 meetri laiune kaitsevöönd, mis võimaldab hinnata mälestise läheduses kavandatavate tegevuste mõju ning vajaduse korral rakendada kahjustusi ennetavaid meetmeid.
Laevavrakkide kaitse alla võtmine aitab täita Eesti kohustusi, mis tulenevad UNESCO 2001. aasta veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioonist. Eesti liitus konventsiooniga 2. veebruaril 2021. aastal.
