Ajakirjanik Jüri Muttika rõhutab vajadust avatud ja sisulise arutelu järele täiend- ja alternatiivmeditsiini (TAM) teemal, kus hinnatakse nii praktikate mõju, ohutust kui ka spetsialistide ettevalmistust. Ta toob esile, et erinevate tervisepraktikate puhul tuleb mõista nende võimalusi ja piire ning vältida valdkonna automaatset naeruvääristamist. Muttika leiab, et ajakirjandusel on oluline roll valdkonna kuvandi kujundamisel ning soovitab uurida koostöövõimalusi tavameditsiini ja TAM-i vahel, et pakkuda inimestele turvalisi ja teadlikke valikuid. Samuti rõhutab ta vajadust selgitada TAM-i standardeid ja kutsekorraldust ning julgustada spetsialiste oma teadmisi avalikult jagama.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Täiend- ja alternatiivmeditsiinist rääkides jagunevad arvamused tihti kiiresti kaheks ning sisulise arutelu asemel hakatakse vaidlema selle üle, milliseid praktikaid võib pidada tõsiseltvõetavaks ja milliseid mitte. Ajakirjanik Jüri Muttika leiab, et küsimusi tuleks esitada nii täiendmeditsiini kui ka tavameditsiini kohta, sest üksnes harjumuspärane positsioon või mõne teema naeruvääristamine ei aita mõista, millised lahendused inimest päriselt toetavad.
Muttika aitas juhtida 10. ja 11. oktoobril Kopra Talus toimunud Täiendmeditsiini Arengufesti, mis tõi kokku erinevate teraapiavaldkondade esindajad, koolitajad ja täiendmeditsiini vastu huvi tundvad inimesed. „Rahvast oli siin väga palju, kindlasti üle saja inimese,“ märkis Muttika, kelle arvates võiks selline huvi anda põhjust valdkonna üle sisulisemalt arutleda, uurides nii praktikate võimalusi ja piire kui ka spetsialistide ettevalmistust.
Hingamis- ja keskendumisharjutustega tutvus Muttika juba kooliajal
Muttika jaoks pole hingamis-, keskendumis- ega lõõgastusharjutused midagi uut või tavameditsiiniga konkureerivat. Juba keskkooli ajal tutvus ta toonases ajakirjanduses avaldatud meditatsiooni-harjutustega, mida kasutas õppimise ja keskendumise toetamiseks. „Minu jaoks pole need praktikad kunagi olnud midagi erakordset ega meditsiinisüsteemiga võistlevat. Need on lihtsalt kuulunud elu juurde,“ rääkis Muttika.
Kõigepealt tuleb püüda mõista, millest halb enesetunne võib olla tingitud, sest erineva põhjusega tervisemuredele ei saa läheneda ühtemoodi.
Ka praegu kasutab ta väsimuse, pinge või ülekoormusega seotud peavalu korral mõnikord hingamisele keskenduvaid harjutus. Samas rõhutab Muttika, et kõigepealt tuleb püüda mõista, millest halb enesetunne võib olla tingitud, sest erineva põhjusega tervisemuredele ei saa läheneda ühtemoodi.
Pika ajalooga praktikaid võiks hinnata nende sisu järgi
Täiendmeditsiini naeruvääristamine pole Muttika arvates alati olnud nii levinud kui praegu. Ta mäletab aega, mil erinevaid eneseregulatsiooni- ja tervisepraktikaid käsitleti üldhuviajakirjades loomuliku osana inimese heaolust, ilma et neid oleks tingimata asetatud vastasseisu tavameditsiiniga.
Teadmiste ja mõõtmisvõimaluste arenedes on paljud kunagi kasutatud ravivõtted osutunud ekslikuks ning neist on põhjusega loobutud. Samal ajal ei peaks Muttika sõnul ka pika ajalooga praktikaid automaatselt kõrvale lükkama, vaid uurima, millel nende mõju põhineb, millistes olukordades neist kasu võiks olla ning millised on nende piirid.
„Ajakirjanikuna tekib mul küsimus, kuidas otsustatakse, et üks lähenemine on päris ja teine täielik jama.”
„Ajakirjanikuna tekib mul küsimus, kuidas otsustatakse, et üks lähenemine on päris ja teine täielik jama. Neid küsimusi tuleb esitada ning vastuseid otsida, mitte teemat juba enne arutelu naeruvääristada,“ leiab ta.
Muttika jaoks ei tähenda avatum suhtumine seda, et kõiki väiteid või praktikaid peaks kriitikata uskuma. Pigem soovib ta näha arutelu, milles hinnatakse nii kogemusi, olemasolevaid teadmisi, teenuse ohutust kui ka spetsialistide väljaõpet, selle asemel et teha järeldusi üksnes valdkonnale antud nimetuse põhjal.
Ajakirjanduse toon mõjutab kogu valdkonna mainet
Muttika peab oluliseks ka ajakirjanduse vastutust, sest ühe loo pealkiri, sõnakasutus või pilkav toon võib mõjutada seda, kuidas lugejad tervet valdkonda tajuvad. Kui põhjaliku ettevalmistusega terapeute kujutatakse halvustavalt, jäävad tagaplaanile küsimused nende hariduse, kutsetunnistuste, eetiliste nõuete ja tegeliku töö kohta.
Eriti probleemseks peab ta olukorda, kus hinnanguline käsitlus asetab vastamisi tavameditsiini töötajad ja täiendmeditsiini terapeudid, justkui vähendaks ühe valdkonna tunnustamine automaatselt teise väärtust. Muttika arvates võiks ajakirjandus selle vastanduse võimendamise asemel uurida, millistes küsimustes oleks eri valdkondade vahel võimalik koostööd teha ning kuidas tagada inimesele turvaline ja teadlik valik.
“Oluline on ka küsida, kas mõni lähenemine on kõrvale jäetud sisulistel põhjustel või lihtsalt seetõttu, et seda pole harjutud tõsiselt võtma.”
„Kui mõni praktika ei tööta või selle kohta puuduvad piisavad teadmised, tuleb ka sellest rääkida. Kuid sama oluline on küsida, kas mõni lähenemine on kõrvale jäetud sisulistel põhjustel või lihtsalt seetõttu, et seda pole harjutud tõsiselt võtma,“ selgitas ta.
Täiendmeditsiini roll tervishoius vajab avalikku arutelu
2018. aastal toimunud muudatuste järel jäi valdkonna standardite ja kutsete arendamine suuresti erialaorganisatsioonide endi kanda. „Miks riik selle süsteemi tagant ära tuli? Kas see oli juhuslik või osa suuremast strateegilisest valikust?“ küsib Muttika, nähes vajadust arutada avalikult nii toonase otsuse põhjuseid kui ka seda, millised võimalused võiksid inimestel tulevikus tervisemurede korral olla.
“Võiks arutada, kas perearstidel peaks olema rohkem võimalusi tutvustada patsiendile ka teisi sobiva ettevalmistusega spetsialiste, eriti juhul, kui tavapärased uuringud pole inimese murele selget vastust andnud.”
Praegu tuleb täiendmeditsiini spetsialisti poole pöörduda enamasti omal algatusel ja teenuse eest ise tasuda. Muttika arvates võiks arutada, kas perearstidel peaks olema rohkem võimalusi tutvustada patsiendile ka teisi sobiva ettevalmistusega spetsialiste, eriti juhul, kui tavapärased uuringud pole inimese murele selget vastust andnud.
See ei tähendaks meditsiiniliste uuringute või ravi asendamist, vaid inimese valikute laiendamist ja eri võimaluste sisulisemat hindamist. Samal ajal eeldab selline koostöö selgeid kvaliteedinõudeid, kontrollitavat väljaõpet ning arusaadavaid piire, mille eest vastutavad nii spetsialistid kui ka neid ühendavad organisatsioonid.
Hirm naeruvääristamise ees hoiab spetsialiste avalikkusest eemal
Muttika arvates jäävad paljud põhjaliku väljaõppe ja pika kogemusega täiendmeditsiini spetsialistid avalikkuses tagasihoidlikuks, sest kardavad naeruvääristamist või mõju oma tööalasele mainele. Nii kujundavad arutelu sageli inimesed, kellel on kõige kindlam arvamus, kuid mitte tingimata kõige põhjalikumad teadmised.
„Avalikus ruumis sõna võtmine on muutunud keeruliseks, sest reaktsioon võib tulla ükskõik millisest interneti nurgast. Kui lähed küsimusi esitama või kedagi kaitsma, tuleb arvestada, et mõnele see ei meeldi,“ rääkis Muttika.
Kriitika võimalus ei peaks tema arvates siiski takistama inimestel oma teadmisi jagamast. Kui erialaorganisatsioonid on loonud koolitusstandardid, hinnanud terapeutide oskusi ja kokku leppinud eetilised põhimõtted, võiksid nende esindajad julgemalt selgitada, kuidas nad töötavad, milles seisneb nende ettevalmistus ning milliste tervisemuredega saab nende poole pöörduda.
“Avatud arutelu algab valmisolekust küsida ka ebamugavaid küsimusi ning kuulata vastuseid enne hinnangu andmist.”
Muttika leiab, et avatud arutelu algab valmisolekust küsida ka ebamugavaid küsimusi ning kuulata vastuseid enne hinnangu andmist. Nii saab eristada põhjendatud kriitikat halvustamisest ning luua avalikku ruumi rohkem selgust teemades, mis puudutavad otseselt inimeste tervist ja heaolu.
Mis on TAM Nõukoda?
Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda ehk TAM Nõukoda koondab valdkonna erialaliite, ühendusi ja koole ning esindab täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkonda suhetes riigi ja meediaga. Nõukoda koordineerib erialase info levitamist, aitab ühtlustada koolituste kvaliteeti ning korraldab kutse andmist ja terapeutide oskuste hindamist.
TAM Nõukoja eesmärk on toetada inimeste teadlikkust oma tervisest ning aidata kaasa sellele, et täiend- ja alternatiivmeditsiini teenused oleksid professionaalsed, kvaliteetsed ja turvalised. Liikmesorganisatsioonide kaudu on nõukojas esindatud muu hulgas aroomteraapia, refleksoloogia, holistiline regressiooniteraapia, traditsiooniline Hiina ja Tiibeti meditsiin, homöopaatia, Eesti ja Tai loodusteraapia ning Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia.
